Gruusia lipp

Gruusia lipp on Gruusia (Sakharthvelo) riigilipp.

Lipu proportsioonid on 100:147.

Lipp seostub kuningas David Ehitaja ning kuninganna Thamari lipuga ning meenutab Gruusia hiilgeaegu keskajal. On võimalik, et seda lippu kasutati juba tol ajal.

"Viieristilippu" on kasutatud hiljemalt 14. sajandist saadik, kui seda esmakordselt kirjeldas tundmatu keskaegne geograaf raamatus Libro del Conoscimiento de todos los Reinos (Kõikide kuningriikide tundmise raamat). Lipu keskne element on Püha Jüri rist, mida seniajani kasutatakse Inglismaa lipuna. Püha Jüri on Gruusia kaitsepühak.

Giorgi Gabeskiria arvab, et neli lisaristi lisati tõenäoliselt Giorgi V valitsemisajal. See valitseja tõrjus välja mongolid. Umbes samal ajal võeti kasutusele risti uus kuju variandina Jeruusalemma ristist, mida kasutasid ristisõdijad pühal maal, kes samuti kasutasid suurt keskel asuvat risti nelja väiksema ristikesega neljas kvadrandis. Ristid esindasid nähtavasti Kristuse viit haava.

Keskaja lõpul lakati seda lippu kasutamast.

Paljud grusiinid, sealhulgas Gruusia Õigeusu Kiriku patriarh, toetasid selle lipu saamist riigilipuks. 1999. aastal hääletas Gruusia parlament lipu muutmise poolt. Vastuseks kutsus president Eduard Ševardnadze kokku heraldikakomisjoni, mis pidi tegelema riigi uute sümbolitega. Kuid komisjon ei teinud mingeid ettepanekuid.

Lipp oli kasutusel Mihhail Saakašvili poolt juhitud Ühinenud Rahvusliku Liikumise lipuna alates selle asutamisest 2001.

19. novembril 2002 otsustati, et see lipp hakkab koos riigilipuga lehvima Thbilisi linnavalitsuse hoone kohal.

Roosirevolutsiooni ajal novembris 2003 vallutasid opositsioonilised rahvahulgad Riigikantselei hoone ja heiskasid hoonele viie ristiga lipu. President Eduard Ševardnadze hindas seda (mõni päev enne tagasiastumist) riigipöördekatsena.

See lipp kuulutati pärast päev läbi kestnud ägedaid debatte parlamendi poolt Gruusia riigilipuks 14. jaanuaril 2004. Vastav muudatus riigilipuseaduses tehti häälte vahekorraga 147:1. Ühtlasi kuulutati 14. jaanuar riigilipupäevaks.

Otsuse kinnitas 25. jaanuaril 2004 kohe pärast presidendiks saamist Mihhail Saakašvili.

Parlamendi plenaaristungile eelnenud õiguskomitee istungil nõudsid Ühinenud Demokraatide esindajad riigilipuseaduse muudatuste eelnõu hääletusele panekut. Komitee aseesimees Zakaria Kutsnašvili ei olnud nõus küsimuse päevakorda panemisega, sest ta leidis, et küsimus nõuab üldrahvalikku arutelu. Et tema arvamust ignoreeriti, väljus ta protesti märgiks ruumist. Lõpuks pani justiitsminister Zurab Adeišvili eelnõu plenaaristungil hääletusele ilma õiguskomitee otsuseta.

Uute Õiguste partei oli kategooriliselt selle vastu, et kuulutada see lipp Gruusia riigilipuks, sest lipp peab väljendama kogu rahva ühiseid huve, mitte ühe partei huve. Lõpuks väljusid Uute Õiguste partei esindajad protesti märgiks saalist.

Parlamendi liige Zurab Kapianidze leidis, et ristidega lipp võib olla vastuvõtmatu mittekristlastest Gruusia kodanikele. Kuid aserbaidžaanlastest saadikud ei jaganud seda muret.

Rahvusliku Liikumise esindajad heiskasid eelnõu arutamise alguses parlamendi istungitesaalis arutusel olevad lipud (ning pärast eelnõu heakskiitmist lehvitasid neid).

Riigiminister Zurab Žvania kutsus üles hääletama eelnõu poolt, öeldes, et lipp on Gruusia võidu sümbol.

Varasem lipp

Lipul oli punakaspruun väli väikese ristkülikuga ülemises vardapoolses nurgas. See ristkülik oli horisontaalselt jaotatud kaheks võrdseks osaks, millest ülemine oli must ja alumine valge.

Lipu proportsioonid olid 3:5. Ristküliku pikkus ja laius olid 2/5 lipu pikkusest ja laiusest.

Lipp oli (teistes proportsioonides) kasutusel 1918–1921 ning võeti uuesti kasutusele 14. novembril 1990. See kinnitati parlamendi poolt 1995.

Lipu veinipunane värv on Gruusia rahvusvärv, mis sümboliseerib rõõmu ja õnne. Must ja valge triip tähendavad Gruusia traagilist minevikku ja tulevikulootusi.

1917. aastal kuulutati välja konkurss Gruusia lipu saamiseks, mille 25. mail võitis gruusia skulptor Jakob Nikoladze (Jakov Nikoladze), kes kunagi töötas koos Auguste Rodiniga.

Mereväelipuks oli 1918–1920 sama värvi punase põhjaga lipp viltuse ristiga. Mereväelipu kavandatud alternatiivsed variandid olid valge põhi punakaspruuni viltuse ristiga ning valge põhi otsese ristiga must-valge ristkülikuga ülemises vardapoolses nurgas. Neid tarvitusele ei võetud ning ka merevägi jäi loomata.