Peale keiser Olybriuse valitsusaja lõppu ei suutnud Ida-Rooma keiser Leo I uut keisrit valida. Seega kuulutas järgmise Burgundia kuningas Gundobad. Keisri valis ta omade seast, ihukaitseväe ülema Glyceriuse, kes tõusis oma uuele ametipostile märtsis 473 Ravennas. [2]
Glyceriuse valitsemisajal olid probleemiks ostrogoodid, kes tahtsid liikude Itaaliasse. Selle suutis Glycerius diplomaatiaga ära hoida ning ostrogoodid läksid hoopis Galliasse. [2]
Leo Glyceriust ei tunnustanud ning saatis Julius Nepose laevastikuga teda troonilt tõukama. Julius Nepos maabus Portus Augustis ning seal kuulutati ta Lääne-Rooma keisriks. Glyceriusele kõige halvemal hetkel oli Itaaliast lahkunud ka tema suurim liitlane Gundubad, kes oli suundunud Burgundiasse, et enda võimu seal kindlustada. Armeest ilma, alistus Glycerius Neposele ilma võitluseta. [2]
Glycerius kuulutati peale keisriametist loobumist Salona piiskopiks ning hiljem ka Milano piiskopiks. Seal olevat ta mänginud võtmerolli Julius Nepose tapmises 480. aastal. [2]
Tagajärjed
Peale Glyceriuse troonilt lahkumist sai järgmiseks keisriks Julius Nepos. Tänu Glyceriuse tegutsemisele hoiti ära ostrogootide invasioon Itaaliale. [1]
