Gloobul

Meile üks lähimaid Boki gloobuleid on tume udukogu Barnard-68 Maokandja tähtkujus

Boki gloobul, sageli lihtsalt gloobul, (inglise keeles Bok globule) on isoleeritud ja suhteliselt väike tume udukogu, mis sisaldab tihedat tähtedevahelist tolmu ja gaasi ning milles võivad tekkida tähed.

Vahel öeldakse, et Boki gloobulite näol on tegemist kokkutõmbuvate pilvedega, mis tähtede ja udukogude valguse taustal paistavad pisikeste mustade tilkadena^[1] või tumedate tompudega udukogude hiiglasuures tumedas külmas vesinikupilves^[2].

Boki gloobuleid on leitud H-II-piirkondades ja nende mass on umbes 2–50 Päikese massi. Nad avastas 1940. aastatel ameerika astronoom Bart Bok.

Boki gloobulid sisaldavad molekulaarset vesinikku (H₂), süsinikoksiide, heeliumi ja umbes 1 massiprotsent silikaatset tolmu. Boki gloobulid põhjustavad kõige sagedamini kaksik- ja mitmiktähtede tekkimist.

Vaata ka

• Aurustuv gaasigloobul

Viited

1. Robin Kerrod. "Hubble. Aken universumisse". Tõlkinud Jaak Jaaniste. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005. Lk 26
2. Mary. K. Baumann jt. "Mis on maailmaruumis". Tõlkekonsultant Tõnu Viik. Sinisukk, 2005. Lk 14

Välislingid

 Gloobul – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis