Aastal 1969 töötas ta Gorizia psühhiaatriahaiglas, mille juhataja oli Franco Basaglia.[3][4] Aastatel 1970–1972 juhatas Reggio Emilia provintsis asunud Castelnuovo nei Monti vaimse hügieeni keskust. Vahemikus 1973 ja 1996 töötas ta aga Imolas sealsete Osservanza ja Luigi Lolli psühhiaatriahaigla likvideerimise kallal. Aastal 1968Sitsiiliat tabanud maavärina ajal töötas ta arstina Firenze tsiviilkaitseteenistuses. Hiljem elas Antonucci Firenzes ja osales organisatsiooni Inimõiguste kodanikekomisjon (Citizens Commission on Human Rights ehk CCHR) Itaalia haru töös.
Mõtted psühhiaatriast
„Dacia Maraini: "Mida see uus meetod nende nn vaimuhaigete inimeste osas kaasa toob?" Giorgio Antonucci: "Minu jaoks tähendab see seda, et vaimuhaigeid inimesi ei ole olemas ja et psühhiaatria tuleb tervenisti kõrvaldada".“
Ka Szasz kinnitab seda, et ta nõustub Antonucciga nn psühhiaatriliste patsientide "isiku" mõiste osas: nad on sarnaselt meiega igas suhtes isikud, kelle üle saab emotsionaalselt otsustada ja seda ka nende "inimlikus olukorras"; "vaimuhaigus" ei tee patsienti "vähem inimeseks" ja ei ole tarvis pöörduda psühhiaatri poole, et viimane "neile inimlikkuse tagasi annaks".[6]
Ta on ka psüühilise kannatamise mitte-psühhiaatrilise lähenemise looja[1][7][8]; see põhineb järgmistel teesidel:
Sunniviisiline pühendumine ei saa olla teaduslik ja meditsiiniline lähenemine kannatamisele, kuna see põhineb patsiendi tahte vastu suunatud vägivallal.
Sunduse eetika asendatakse dialoogi eetikaga. Dialoog ei saa aset leida kui üksikisikud ei tunnista end omataoliste hulgas toimuval vastandamisel isikutena.
Diagnoos heidetakse kõrvale kui psühhiaatriline eelarvamus, mis takistab inimeste kannatustega tegeliku psüühilise töö tegemist, kuna see toob kaasa looduse ja südametunnistuse vasturääkivused, vasturääkivused ühiskonnas ja koos elamise konfliktid.
Psühhoaktiivsete ravimite eesmärk on rahustada, uimastada inimest selleks, et parandada psühhiaatrilise patsiendi eest hoolitsevate inimeste elamistingimusi. Keeldutakse kõigist muudest vahenditest, mis inimest kahjustavad; lobotoomiast kastreerimiseni (mida pakkusid välja ka mõned inimesed Itaalias, viidates seksuaalkuritegudele) ja ka igat tüüpi šokk.
Selleks, et institutsioone kritiseerida, on vaja kahtluse alla seada ka need loonud mõtteviis.
Thomas Szasz on tema kohta öelnud järgmist. "Giorgio Antonucci on Itaalia psühhiaatriat loendamatult rikastanud. Teda on võimalik pidada heaks psühhiaatriks (mida iganes see sõna tähendab): ja see on tõsi. Teda on võimalik pidada ka heaks antipsühhiaatriks (mida iganes see sõna tähendab): ja see on täpselt sama kindel. Ma eelistan pidada teda lugupeetud isikuks, kes asetab austuse nn vaimuhaige vastu kõrgemale austusest eriala vastu. Selleks saadan ma talle oma tervitused".[7]
Il pregiudizio psichiatrico, Eleuthera – 1998 EAN 9788885861992.
Le lezioni della mia vita. La medicina, la psichiatria, le istituzioni Spirali – 1999 ISBN 88-7770-536-1.
Pensieri sul suicidio Eleuthera – 2002 EAN 9788885060692.
Il cervello. Atti del congresso internazionale Milano, dal 29 novembre al 1º dicembre 2002 [it contains Antonucci's speech at the congress) Spirali – 2004.
Critica al giudizio psichiatrico, Sensibili alle Foglie – 2005 ISBN 978-8889883013.
Diario dal manicomio. Ricordi e pensieri, Spirali – 2006 ISBN 978-8877707475.
Igiene mentale e libero pensiero. Giudizio e pregiudizio psichiatrici, publication by the association "Umanità nova", Reggio Emilia – October 2007.
Foucault e l'antipsichiatria. Intervista a Giorgio Antonucci."Diogene Filosofare Oggi" N. 10 – Anno 2008 – Con «IL DOSSIER: 30 anni dalla legge Basaglia».
Corpo – "Intervista di Augusta Eniti a Giorgio Antonucci", Multiverso" Università degli studi di Udine, n.07 08 issn 1826-6010. 2008.
Conversazione con Giorgio Antonucci edited by Erveda Sansi. Critical Book – I quaderni dei saperi critici – Milano 16.04.2010. S.p.A Leoncavallo.
(with other authors) La libertà sospesa, Fefè editore, Roma – 2012 ISBN 978-88-95988-31-3.
(contributions by Giorgio Antonucci and Ruggero Chinaglia) Della Mediazione by Elisa Ruggiero, Aracne – 2013 ISBN 978-88-548-5716-2.
Bibliograafia
Dossier Imola e legge 180, Alberto Bonetti, Dacia Maraini, Giuseppe Favati, Gianni Tadolini, Idea books – Milano 1979.
Antipsykiatri eller Ikke – Psykiatri, Svend Bach, Edizioni Amalie Copenaghen – 1989.
Atlanti della filosofia. Il pensiero anarchico. Alle radici della libertà. Edizioni Demetra – Colognola ai Colli.Verona – December 1997. ISBN 88-440-0577-8.
Sanità obbligata, Claudia Benatti, preface by Alex Zanotelli, Macro Edizioni, Diegaro di Cesena – October 2004. ISBN 88-7507-567-0.
Le urla dal silenzio.La paura e i suoi linguaggi, Chiara Gazzola, Interviste, Aliberti Editore, Reggio Emilia – 2006. ISBN 88-7424-129-1.
Il 68 visto dal basso. Esercizi di memoria il '68, Giuseppe Gozzini, Asterios editore Trieste – November 2008. ISBN 9788895146171.
Dentro Fuori: testimonianze di ex-infermieri degli ospedali psichiatrici di Imola, edited by Roberta Giacometti, Bacchilega Editori – 2009. ISBN 978-8888775951.
La parola fine. Diario di un suicidio by Roberta Tatafiore, Rizzoli – April 201.ISBN 978-88-17-03992-5.
La mia mano destra by Donato Salvia, Bonfirraro Editore, Barrafranca-Enna – May 2011 ISBN 978-88-6272-030-4.
L'inganno psichiatrico by Roberto Cestari, Libres s.r.l. Casa Editrice, Milano – May 2012 ISBN 978-88-97936-00-8.
Che cos'è l'Antipsichiatria? – Storia della nascita del movimento di critica alla psichiatria by Francesco Codato Ed. Psiconline, October 2013, ISBN 978-88-98037-27-8.
La Repubblica dei matti by Foot John, Ed. Feltrinelli, November 2014. ISBN 978-88-07-11137-2.
