Gild

See artikkel on üldmõistest; Eesti ansambli kohta vaata Gild (ansambel)

---

"Haarlemi maalikunstnike gild" (1675, Jan de Bray)

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.^[1]Sinna kuulusid kaupmehed ja laevaomanikud, kes ei olnud veel abiellunud.^[2]

Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil.^[1]

Tallinnas olevasse Kanuti ja Oleviste gildi kuulus algselt nii kaupmehi kui käsitöölisi, aga kui 14. sajandi keskel eraldus neist Suurgild, muutusid Kanuti ja Oleviste gild üksnes käsitööliste ühenduseks. Oleviste gild suleti 1698. Lisaks oli Tallinnas väikseid usulisi ja kutseorganisatsioone, näiteks Püha Ihu gild ja Toompeal Toomgild.^[1]

Tartus ja Pärnus tegutsesid kaupmeeste Suurgild ja käsitööliste Väikegild. Tartu Väikegildi nimetati keskajal Maarja gildiks, 18.–20. sajandil Antoniuse gildiks.^[1]

Eesti linnade valitsemises osalesid gildid 1877. aastani. 1920 nad kaotati.^[1]

Tallinna gildid

• Tallinna suurgild, ka Kaupmeeste gild
• Mustpeade vennaskond
• Püha Kanuti gild
• Olevi gild
• Toomgild
• Püha Anna gild ehk Vennaskond
• Püha Antoniuse gild ehk Vennaskond
• Püha Gertrudi gild
• Püha Hiiobi gild ehk Vennaskond
• Püha Ihu gild
• Püha Luuka gild ehk Maalrite ja Nikerdajate gild
• Püha Maarja gild ehk Armsa Jumalaema Vennaskond, Toompeal. Pärast reformatsiooni nimetatakse seda sageli Toomgildiks.
• Maarja gild, Oleviste kiriku juures
• Püha Mihkli gild
• Püha Rochuse Vennaskond
• Püha Viktori gild ehk Vennaskond
• Kümnetuhande Rüütli vennaskond
• Püha Jüri gild

Vaata ka

• Tsunft
• Katariina Gild

Viited

1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 129.
2. Eesti keele töövihik 3. klassile I osa. Kirjastus Avita, Tallinn 2020, 2022