1974. aasta aprillis alustas Köhler doktorikraadi stipendiumiga tööd Cambridge'is asuvas molekulaarbioloogia laboris, kus ta hakkas koos César Milsteiniga töötama välja laboratoorset vahendit, mis aitaks uurida antikehade mitmekesisuse aluseks olevat mehhanismi. Selle töö käigus mõtlesid nad välja hübridoomi tehnika antikehade tootmiseks. Köhler jätkas tehnikat käsitlevat koostööd ka pärast 1974. aasta aprillis Baseli Immunoloogiainstituuti naasmist.[1] Köhler töötas Baseli Instituudis veel üheksa aastat, kus jätkas antikehade mitmekesisuse uurimist ning asus 1980. aastate alguses aretama transgeenseid hiiri. 1986. aastal sai Köhler Max Plancki Immunobioloogiainstituudi direktoriks, kellena töötas kuni surmani 1995. aastal.[2][3] Ta suri südamehaiguse tagajärjel.[4]
Isiklikku
Köhleri isa Karl oli sakslane ja ema Raymonde prantslane. Köhler abiellus 1968. aastal Claudia Reintjesega, neil on lapsed Katharina, Lucia ja Fabian. Georges töötas teadustöö kõrvalt taksojuhina, et peret ülal pidada.[5]
