Georg von Schwengeln

Rootsi laevastik Riia vallutamisel 1621. aastal. Riia kodaniku Georg von Schwengeli joonis

Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi sõjaväelane, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.

Elulugu

Georg von Schwengeln õppis matemaatikat ja militaararhitektuuri (architectura militaris). 1621. aastal pärast Riia vallutamist Poola-Rootsi sõjas Gustav II Adolfi poolt Rzeczpospolitalt astus von Schwengeln Rootsi kuningriigi teenistusse^[1], 1625. aastal koostas Georg von Schwengeln rootslaste vallutatud Koknese piiskopilinnuse (sks Kokenhusen) ja linna plaani.^[2][3].

Maavaldused

Norrköpingi riigipäeval vastu võetud otsuse Norköppingi õiguse alusel sai ta kuningalt 3. detsembril 1628 Uue-Kastre mõisa, mis asus Gabriel Bengtsson Oxenstierna valduste kõrval Emajõe vasakkaldal Tartumaal, 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse^[4] 1630 ostis ta riiginõunik Oxensternalt ka Kavastu (saksa k Kawast) mõisa ja Uue-Kastre piiskopilinnuse (saksa k Warbecke)^[5], Georg von Schwengelnile kuulusid Liivimaal peale Uue-Kastre ja Kavastu, veel Tammistu (Tammist), Kabina (Cabina) ja Pilka (Pilcken) mõis.

Kartograafiaalane tegevus

Georg von Schwengeln töötas aastatel 1631–1654 Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna alluvuses, kes oli talle mõisad müünud Gabriel Bengtsson Oxenstierna onupoeg. Koos insener Johan Wärnschiöldhi (sündinud Lenæus, 1610–1674) ja kindralkortermeister Johan von Rodenburgiga töötasid Rootsi idaprovintside linnades kindluste väljaarendamisel ja kaardistamisel. 1. augustil 1631 sai ta Rootsi kuningalt Gustav II Adolfilt aadlidiplomi^[6].

1656. aastast oli Georg von Schwengeln tragunirügemendi ülem, ta osales sõjas Taani vastu ja 1659. aastal määras Karl X Gustav ta teise Taani sõja ajal Korsøri kindluse (taani k. Korsør fæstning) komandandiks Sjællandis.^[7]

Perekond

Georg von Schwengeln abiellus Elizabeth Igelströmiga, kes oli Västergötlandist pärit Ropka mõisniku Harald Bengtssoni (Igelström) (1604–1677) tütar. Abielust sündis:

• Gustaf von Schwengelm, sõjaväelane, Pärnu komandant (oktoobrist 1699), viimase rootslaste Pärnu komandandi ooberst Jakob Heinrich von Schwengelmi isa (Pärnu kapituleerus peale 22. juulil 1710 alustatud linna piiramist Vene kindralmajori Rudolph Felix Baueri poolt 12. augustil 1710, kaks päeva hiljem oli komandant von Schwengelm surnud)

Teoseid

• 1622 Kaart rootslaste võidust Riia all
• 1625 Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan
• 1627 Tabulass geo-chorographicass
• Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa kaart
• 1634 Kuramaa kaart
• 1636 Tartu ja Tartumaa kaart
• topograafia Wolmar och Werder i Liffland,
• 1644 Nyeni plaan [1]
• 1645 Kuressaare linnuse plaan
• 1645 Narva Erweiterungsprojekt (Narva kindluse plaan) [2]
• 1650 Tartu plaan [3]
• 1660 Narva Anlage der Vorstädte um 1660

Vaata ka

• Schwengelm – aadlisuguvõsa
• Vängla mõis (saksa Schwengeln) – mõis Vigala kihelkonnas Vänglas

Viited

1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2: Estland, Band 2 Görlitz. 1930 lk.255
2. "Fragment Koknese piiskopilinnuse plaanist". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2014. Vaadatud 17. mail 2009.
3. Turnbull, Stephen; Dennis, Peter (2004). Crusader Castles of the Teutonic Knights. Vol.2: The Stone Castles of Latvia and Estonia, 1185-1560. Osprey Publishing. Lk 64 lk. ISBN 1841767123. lk.34
4. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen. lk.178
5. Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District... Dorpat: C. Mattiesen., lk.45
6. Eesti Ajalooarhiiv: Aadlivapid Ajalooarhiivis: Georg von Schwengelm
7. Nordisk familjebok, 1916 lk.1296

Kirjandus

• Imago Mundi: The International Journal for the History of Cartography, Volume 6, Issue 1 1949, (lk. 67-71 Harald Köhlin: Georg von Schwengeln and his Work, 1620-1645)

Välislingid

• Tõnu Raid: Mõistatus Peipsi kaardil, Horisont 3/2008