Georg Otsa nimeline auhind

Georg Otsa nimeline auhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest, mis antakse vokaalse meisterlikkuse ühendamise eest näitlejatööga ooperi- ja operetilaval ning viljaka kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal. Auhinna määramisel hinnatakse pikemaaegset teatritööd. Auhind asutati Eesti NSV Teatriühingu ettepanekul Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud Georg Otsa mälestuse jäädvustamise komisjoni otsusega 1975. aastal. Auhinnaga kaasneb Vaike Pääsukese kujundatud auaadress ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.^[1]

Laureaadid

Aasta	Laureaat	Põhjendus
1976	Voldemar Kuslap	nimiosa, “Don Giovanni” (Estonias).
1977	Teo-Endel Maiste	Leporello, “Don Giovanni”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac”; nimiosa, “Attila” (Estonias), ning arvestades eriilmelisi osatäitmisi teatrirepertuaaris tervikuna ja kunstiküpseid esinemisi kontserdilaval.
1979	Meta Kodanipork	retrospektiivselt, meisterliku ja sisutiheda esinemise eest nii ooperi- kui ka operetiþanris. (Georg Ots on nimetanud teda oma kõigi aegade parimaks partneriks.)
	Anu Kaal	kõrge vokaalne meisterlikkus ning säravalt ja veenvalt loodud lavakujud: Violetta, “Traviata”; Gilda, “Rigoletto”; nimiosa, “Lucia di Lammermoor”; Lucy, “Telefon”; Roxane, “Cyrano de Bergerac”; nimiosa, “Pipi Pikksukk” (Estonias), ning kontserdiprogrammid.
1980	Urve Tauts	pikka loominguperioodi iseloomustavad vokaalne kõrgtase, laululise ja mängulise külje süntees, osatõlgitsuste sisukus ja loomulikkus. Esile tõsteti: Amneris, “Aida”; Azucena, “Trubaduur”; Octavian, “Roosikavaler”; Cèline, “Colas Bregnon”; Santuzza, “Talupoja au”; Naine, “Inimhääl” (Estonias), samuti esinemisi kontserdilaval.
1981	Ivo Kuusk	Aleksei, “Õnnemängija”; Pinkerton, “Madame Butterfly” (Vanemuises); Edgardo, ”Lucia di Lammermoor”, Grigori, “Boriss Godunov”; Tom, ”Elupõletaja tähelend”; Max, “Nõidkütt”; solist, ”Eesti ballaadid” (Estonias), ning hinnates kontserditegevust tenoripartiide esitamisel oratoorsetes suurvormides.
1983	Helgi Sallo	mitmekülgsus muusikateatris, kunstiküpsete rollide loomine operetis ja ooperis.
	Hendrik Krumm	muusikaline ja lavaline väljenduslikkus ooperiosade loomisel, püsiv kõrgvorm ulatuslikus kontserttegevuses.
1984	Mati Palm	tõstes esile edukat kontserttegevust, osalemist suurvormides ja osatäitmisi: Poeet, “Stepan Razini hukkamine”; nimiosa, “Attila”; Pimen, “Boriss Godunov”; Selim, “Türklane Itaalias”; Kecal, “Müüdud mõrsja”; Hollandlane, “Lendav Hollandlane” (Estonias).
1985	Taisto Noor	Bartolo, “Sevilla habemeajaja”; Figaro, “Figaro pulm”; Porgy, “Porgy ja Bess”; Scapin, “Kelmuste kool”; Mark, “Ohver” (Vanemuises).
1986	Margarita Voites	laialdane kontserditegevus ning bel canto traditsioonide elamuslik edasiandmine ooperikultuuris.
1987	Leili Tammel	Ema, “Eesti ballaadid”; Olga, “Ohver”; Tüdruk, “Lend”; solist, “Karje ja vaikus”; nimiosa, “Carmen”; Federica, “Luisa Miller” (Estonias), ning aktiivne kontserttegevus Eesti heliloojate nüüdisloomingu propageerimisel.
1989	Marika Eensalu	Clara, “Kihlus kloostris”; Bramante, “Alcina”; Marfa, “Hovanštšina”; Niklaus, “Hoffmanni lood”; Catherina, “Reigi õpetaja” (Estonias); Rosina, “Sevilla habemeajaja” (Vanemuises).
1990	Lehte Mark	nimiosa, “Katerina Izmailova”; Naine, “Inimhääl”; Babulenka “Õnnemängija”; Leonore, “Fidelio”; Lady Billows, “Albert Herring”; Kõrtsiemand Buryjovka, “Jenůfa”; Ema, “Konsul” (Vanemuises), ning kontserttegevus ja väga eetiline suhtumine kutsetöösse.
1994	Jassi Zahharov	vokaalne värvikus ja mänguline eredus ooperiosades: nimiosa, “Rigoletto”; Salapolitseinik ja Assan, “Konsul”; Tonio, “Pajatsid”; krahv Danilo, “Lõbus lesk”; Jürgen von Tiesenhusen, “Barbara von Tiesenhusen” (Vanemuises).
1995	Tarmo Sild	Marcello, “Boheem”; Figaro, “Sevilla habemeajaja”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac” (Estonias).
1996	Annika Tõnuri	krahvinna Gabriela Zedlau, “Viini veri”; Tzeitel, “Viiuldaja katusel” (Estonias); Viktoria, “Viktoria ja tema husaar” (Vanemuises); Kaja, “Lugu klaasist” (projekt NYYD Ensemble’iga).
1997	Aare Saal	nimiosa, “Don Giovanni”; Escamillo, “Carmen”; Germont, “Traviata”; Malatesta, “Don Pasquale”; Belcore, “Armujook”; Figaro, “Figaro pulm”; Figaro, “Sevilla habemeajaja”; Rodrigo, “Don Carlo”; nimiosa, “Nabucco” (Estonias ja Vanemuises).
1998	Kalju Karask	silmapaistev ja mitmekülgne elutöö, esile tõstes: Radjami, “Bajadeer”; Tassilo, “Krahvinna Mariza”; Rodolfo, “Boheem”; nimiosa, “Othello”; Dick Johnson, “Tütarlaps kuldsest läänest”; Radames, “Aida”; Cavaradossi, “Tosca”; Louis, “Mantel”; Canio, “Pajatsid”; Don Jerome, “Kihlus kloostris”; Köster, “Kevade” (Estonias).
1999	Nadia Kurem	nimiosa, “Manon”; Micaëla, ”Carmen”; Mimi ja Musette, “Boheem”; Violetta, “Traviata” (Estonias), ning tunnustust vääriv kontserttegevus.
2000	Väino Puura	pikaajaline kaalukas töö muusikateatri eri þanrides ning mitmemahuline kontserttegevus. Esile tõstetakse: Figaro, “Figaro pulm”; Germont, “Traviata”; Miller, “Luisa Miller”; Aristide, “Savoy ball”; Enrico, “Lucia di Lammermoor”; Rene, “Maskiball”; Barinkay, “Mustlasparun”; Michele, “Mantel”; Jürgen, “Barbara von Tiesenhusen”; Sharpless, “Madama Butterfly” (Estonias).
2001	Riina Airenne	Catharina, “Reigi õpetaja”; nimiosa, “Silva”; Fenena, “Nabucco”; nimiosa, ”Carmen”; Vürstinna, “Näkineid”; Herodias, “Salome” (Estonias); mezzopartii G. Verdi “Reekviemis”.
2002	Pille Lill	Desdemona, “Othello”; Violetta, “Traviata”; Maria Boccanegra, “Simon Boccanegra”; Floria Tosca, “Tosca” (Vanemuises); Krahvinna, “Figaro pulm” (Pärnu ooperis); Mimi, “Boheem”; nimiosa, “Madama Butterfly” (Estonias); Naine, “Inimese hääl” (Pärnu ooperis), ning väljapaistev kontserttegevus.
2003	Lydia Järvi ja Aino Külvand	tunnustades nimekate lauljate elutööd.
2004	Jassi Zahharov	järjepidev professionaalne kõrgvorm, esile tõstes säravaid osatäitmisi: Johhanaan, “Salome”; de Guiche, “Cyrano de Bergerac”; Escamillo, ”Carmen”; nimiosa, “Nabucco”; nimiosa, “Macbeth”; Pearu, “Vargamäe tõde ja õigus” (Estonias); Jean Valjean, “Hüljatud” (Smithbridge Production); Härra Bumble, “Oliver” (Vanalinnastuudio ja Smithbridge Production).
2005	Mati Kõrts	aastatepikkune ühtlane kõrgvorm, esile tõstes osatäitmisi: Lenski, “Jevgeni Onegin”; Wagner, “Mefistofeles”; Kempe, “Reigi õpetaja”; Renè, “Krahv Luxemburg”; Nemorino, “Armujook”; Alfredo, “Traviata”; Taszilo, “Krahvinna Mariza”, nimiosa, “Albert Herring”; Christian, “Cyrano de Bergerac”; Vürst, “Näkineid”; Don Ottavio, “Don Giovanni” (Estonias); nimiosa, “Faust”; Cassio, “Othello”; nimiosa, “Xerxes” (Vanemuises).
2006	Leonid Savitski	aastatepikkune kõrgvorm, esile tõstes osatäitmisi: Wurm, “Luisa Miller”; Daland, “Lendav Hollandlane”; Gremin, “Jevgeni Onegin”; Felipe ja Suurinkvisiitor, “Don Carlos”; Zaccaria, “Nabucco”; De Silva, “Ernani”; Boriss, Pimen ja Varlaam, “Boriss Godunov”; Dossifei, “Hovanštšina”; Mölder, “Näkineid”; Escamillo, “Carmen” (Estonias), ning ulatuslik kõrgetasemeline romansiloomingu esitamine.
2007	Rauno Elp	muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperirollid ja kontserttegevus; esile tõstetakse: nimiosa, “Don Giovanni”; nimiosa, “Cyrano de Bergerac”; Escamillo, “Carmen”; Scarpia, “Tosca”; Jeletski, “Padaemand”; Germont, “Traviata”; Doktor, “Süda”; Sebastian, “Gurmaanid”; Don Magnifico, “Tuhkatriinu”.
2008	Heli Veskus	esile tõstetakse osatäitmisi: Tatjana „Jevgeni Onegin”, Mimi „Boheem”,Tark naine ooperis ”Tark naine”, Hanna Glawari „Lõbus lesk”, Agathe „Nõidkütt”,krahvinna Gabriele Zedlau „Viini veri”, Micaëla „Carmen”, Barbara „Barbara von Tisenhusen”,Desdemona „Othello”, Floria Tosca „Tosca”, Nedda „Pajatsid” ning hinnates soolokontserte ja kõrgetasemelisi esitusi suurvormides.
2009	Mart Madiste	esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Alfredo („La Traviata"), Jurodivõi („Boriss Godunov"), Camille de Rossillion („Lõbus lesk"), don José („Carmen"), Ivanuška, Peaminister („Mina – Napoleon!"), Turiddu („Talupoja au"), Arlekiin („Pajatsid"), Hertsog („Rigoletto”, kõik Rahvusooper Estonia), Cavaradossi („Tosca”, Rahvusooper Estonia ja Vanemuine), Hoffmann („Hoffmanni lood", Vanemuine). Hinnatakse ka laulja vokaalse suutlikkuse pidevat tõusu.
2010	Karmen Puis	esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Amastris (Händeli „Xerxes"), Concepcion (Raveli „Hispaania tund"), Dorabella (Mozarti „Cosi fan tutte"), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin"), Galatea (Händeli „Acis ja Galatea"), Solveig, Anitra (Griegi „Peer Gynt"), kõik Vanemuine.
2011	Valentina Kremen	esile tõstetakse järgmiseid osatäitmisi: Dulcinea (Massenet` „Don Quijote”), Ulrica (Verdi „Maskiball”), Mrs. Ford (Verdi „Falstaff”), Flora (Verdi „La Traviata”), Azucena (Verdi „Trubaduur”), Suzuki (Puccini „Madame Butterfly”), Maddalena (Verdi „Rigoletto”), Marcellina (Mozarti „Figaro pulm”), Juno (Offenbachi „Orpheus põrgus” (Vanemuine). Hinnatakse laulja sisukat kontserttegevust.
2012	René Soom	muusikalise ja lavalise väljendusrikkusega loodud ooperi-ja operetirollid, millest tõstetakse esile järgmiseid: Onegin (Tšaikovski „Jevgeni Onegin”), Cervantes/Don Quijote (Leigh` „Mees La Manchast”), Schaunard (Puccini „Boheem“), Guglielmo ja Papageno (Mozarti „Cosi fan tutte” ja „Võluflööt“), Achillas (Händeli „Julius Caesar“), Marullo (Verdi „Rigoletto“), Dandini (Rossini „Tuhkatriinu“), Boni ja Edwin (Kálmáni „Silva"), Dr. Falke ( Straussi „Nahkhiir“), Ben (Menotti „Telefon“), Escamillo ja Morales ( Bizet` „Carmen”). Auhinna määramisel on arvestatud osalemist Nargen Opera projektlavastuses ning meisterlikke soolokavu kammerlauljana.
2014	Ain Anger	erakordsete saavutuste eest maailma ooperi- ja kontserdilavadel, unustamata sealjuures oma kodupublikut. Lavastused „Faust“ ja „Tannhäuser“ ning „Põlvkondade gala“ Rahvusooperis Estonia, kontserdid „Kaks bassi, kaks kirikut“ (koos Jaakko Ryhäneniga), esinemised Saaremaa ooperipäevadel ja Birgitta festivalil („Don Giovanni“ ja „Lohengrin“).
2018	Mati Turi	Vokaalsümfooniliste suurvormide (Bach, Händel, Buxtehude, Honegger, Mozart, Beethoven, Britten, Orff, Stravinski, R. Strauss, Kreek, Pärt, Tormis) ettekandja. Wagneri, Mussorgski, Verdi, Tüüri, Händeli, Tubina, Britteni, Bergi ooperite peaosaline nii Rahvusooper Estonias, Teater Vanemuises kui ka välismaal. Eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandja, viljakas kammermuusika esitaja. Hinnatud interpreet, kes on teinud koostööd maailma mainekate dirigentide ja orkestritega.
2020	Lauri Vasar	kõrge vokaalse meisterlikkuse, erakordse lavasarmi ja väljendusrikkuse ning sügavalt läbitunnetatud eriilmeliste karakterite loomise eest maailma tuntuimatel ooperi- ja kontserdilavadel ning kodupubliku ees: Figaro (Mozarti „Figaro pulm“), Wolfram von Eschenbach (Wagneri „Tannhäuser“, mõlemad Rahvusooper Estonia) ja nimiosa (Mozarti „Don Giovanni“, Birgitta Festival).
2022	Janne Ševtšenko	tähelepanuväärse mitmekülgsuse eest muusikateatri eri žanrites ning veenva ja isikupärase karakteriloome eest järgmistes osatäitmistes: Ännchen (Weberi „Nõidkütt“), Eliza Doolittle (Loewe „Minu veetlev leedi“), Despina (Mozarti „Così fan tutte“), Silva Varescu (Kálmáni „Silva“), Musetta (Puccini „Boheem“), Madeleine de Faublas (Ábrahámi „Savoy ball“), Lagle (Puuri „Pilvede värvid“), Stéphanie (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Hanna Glawari (Lehári „Lõbus lesk“, kõik Rahvusooper Estonia)
2024	Priit Volmer	vokaalse meisterlikkuse eest ühes sisukate ja säravate rollikäsitlustega muusikateatri kõigis žanrites: Eichmann (Tüüri „Wallenberg“), kolonel Pickering (Loewe „Minu veetlev leedi“), kuningas Marke (Wagneri „Tristan ja Isolde“), don Alfonso (Mozarti „Così fan tutte“), Mefisto (Gounod’ „Faust“), Cervantes ja don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast“), Daland (Wagneri „Lendav hollandlane“), isa Laurent (Gounod’ „Romeo ja Julia“), nimiosa (Donizetti „Don Pasquale“), Ferrando (Verdi „Trubaduur“), Sarastro (Mozarti „Võluflööt“), Heinrich der Vogler (Wagneri „Lohengrin“), Arkel (Debussy „Pelléas ja Mélisande“, kõik Rahvusooper Estonia), Manfred MIM (Manfred MIMi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL), nimiosa (Sondheimi „Sweeney Todd“), Jürka (Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mõlemad Teater Vanemuine) ning Rocco (Beethoveni „Fidelio“, Bonni Teater). Samuti laiahaardelise tegevuse eest kontserdilavadel nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina.

Viited

1. "Eesti Teatriliit. Georg Otsa nimeline auhind". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 5. jaanuar 2020.