Georg Manzel (ka Mancelius; 4. juuli 1593 (ukj) Mežmuiža Kuramaa – 17. märts 1654 Jelgava Kuramaa) oli baltisaksa luteri teoloog ja vaimulik Eestimaal ning Tartu Ülikooli professor ja rektor. Ta kirjutas esimese läti keele sõnaraamatu.
Georg Mancelius (Manzel) oli pärit Kuramaalt. Ta isa Kaspar Mancelius, Riia kaupmehe Joachim Manzeli ja Pommerist päritoleva Dorothea von Jatzkawi poeg, oli kolm aastat Kuramaal õuejutlustaja ja siis kirikuõpetaja Grenzhofis.
1625. aastast oli Georg Manzel Tartu Jaani kiriku saksa koguduse õpetaja[1], 1626. aastal sai ta ka Tartu kooli inspektoriks ja 1634–1637 ka Tartu kreisi sealpool Emajõge asuva Tartu praostkonna ringkonna praostiks.
1630. aastast, kui Tartus avati Tartu gümnaasium, kutsuti ta selle gümnaasiumi professorite hulka, poleemika ja kreeka keele alal. Kui Tartu gümnaasium muudeti ülikooliks 1632, oli Georg Mancelius prorektor (1. aprillist 1631) ja avas 20. aprillil 1632 üliõpilaste immatrikulatsiooni. Georg Mancelius oli Academia Gustaviana usuteaduskonna II korraline professor. 1635–1636 oli ta Tartu ülikooli prorektor ja 1636 rektor.
1638. aastal naasis Georg Mancelius Miitavi, Kuramaa hertsogi õuejutlustajaks ja pihiisaks, kus ta oli õuejutlustaja kuni oma surmani Miitavis 17. märtsil 1654.
Georg Manceliust hinnatakse peamiselt tänu tema erakordselt headele läti keele teadmistele, läti (vana) ortograafia loomisele ja esimese läti-saksa sõnaraamatu kirjutamisele. Ajalooliselt on märkimisväärne tema jutlusteraamat „Kauaoodatud lätikeelsed
jutlused /../“, oma arvukate talupoegade elu-olu ja üldpoliitiliste sündmuste kirjeldustega[2].
Viited
Kirjandus
