| Georg Friedrich Reichenbach |
|---|
![]() |
| Sünniaeg |
24. august 1771
Durlach |
|---|
| Surmaaeg |
21. mai 1826 (54-aastaselt)
München |
|---|
| Amet |
insener, leiutaja |
|---|
|
|
Georg Friedrich von Reichenbach (24. august 1771 Durlach – 21. mai 1826 München) oli Baieri leiutaja ja insener.
Koos ettevõtja Josef von Utzschneideri ja peenmehaanik Joseph Liebherriga asutasid nad 1804 optika ja mehaanikatöökoja, mis valmistas aastakümneid väga häid astronoomilisi ja geodeetilisi instrumente.
Reichenbach sündis lukksepa peres, õppis ametit Mannheimis ja täiendas end Inglismaal. Pärast naasmist konstrueeris ta masinaid relvatehases. 1802 ehitas ta Münchenis ringijaotusmasina ja alates 1809. aastast arendas koos Joseph von Fraunhoferiga optilisi täppisinstrumente. Koos Joseph Liebherri (1767–1840) ja Josef von Utzschneideriga (1763–1840) asutasid nad Münchenis optika ja mehaanika instituudi, mis valmistas oma aja parimaid astronoomilisi teleskoobiläätsi, mõõteriistu ja teodoliite.
1814 lõi Reichenbach instituudist lahku, et asutada oma täppisinstrumentide töökoda koos Traugott Erteliga (1778–1858). Pärast Reichenbachi surma 1826. aastal jätkas Ertel instrumentide valmistamist koos oma pojaga.
1817 telliti Tartu Tähetornile Reichenbachi ja Erteli töökojast meridiaanring, mis jõudis kohale 1821, vaatlusi alustati 1822. See oli Reichenbachi esimesi suuri meridiaanringe: teleskoobi objektiivi läbimõõt on 10 cm ning fookuskaugus poolteist meetrit, vertikaalringi läbimõõt on 95 cm ja see on varustatud nelja nooniusega. Tartu tähetornil on ka üks Reichebachi universaalriist.
.jpg)
