Ta sai 1960. aastatel tuntuks oma kujundlike ja väljendusrikaste maalide poolest. 1969. aastal hakkas ta maalitavaid objekte maalima tagurpidi, et pakkuda oma varasematele töödele vastukaalu ning leida vaheldust.[1] Tema stiil on omapärane, kuna ta on saanud inspiratsiooni väga erinevatest kohtadest, nagu nõukogude aegsest kunstist, manerismist ja Aafrika skulptuurist.[2]
Baselitz (sünninimega Hans-Georg Kern) sündis Deutschbaselitzi külas Ülem-LusaatiasSaksamaal. Ta kasvas üles keset teise maailmasõja kannatusi ning seetõttu on hävingul tema töödes ja elus märkimisväärne roll. Need eluloolised asjaolud on kogu tema loomingu läbivad aspektid. Sellega seoses tõdes kunstnik ühes intervjuus: "Ma sündisin hävitatud korda, hävitatud maastikku, hävitatud rahvasse, hävitatud ühiskonda. Ja ma ei tahtnud korda taastada: ma olin piisavalt näinud nii-öelda korda. Ma olin sunnitud kõike kahtluse alla seadma, olema "naiivne", uuesti alustama."[3] Kõiki etteantud korraldusi eirates ja tavalisi tajusid rikkudes on Baselitz kujundanud oma elu käigud enda kunstilisteks juhtpõhimõteteks.[4] Tänaseni pöörab ta kõiki oma maale tagurpidi, millest on saanud tema loomingu ainulaadne ja kõige määravam joon.
Kirjandus
Georg Baselitz: Collected Writings and Interviews, edited by Detlev Gretenkort. Ridinghouse, London 2010.
Georg Baselitz. Bilder, die den Kopf verdrehen. Seemann, Leipzig 2004. ISBN3-86502-089-5
Georg Baselitz. Paintings 1962–2001, edited by Detlev Gretenkort, mit einem Essay von Michael Auping, Milano 2002
Georg Baselitz. Retrospektive 1964–1991, edited by Siegfried Gohr. Hirmer, Munich 1992. ISBN3-7774-5830-9
Ich will es noch einmal schaffen Interview with Georg Baselitz, in art magazin 3/2006, S. 36–43
Christian Malycha, Das Motiv ohne Inhalt. Malerei bei Georg Baselitz 1959–1969. Bielefeld 2008. Kerber Artbooks. ISBN978-3-86678-131-3