Georg (sündinud Friedrich August Georg Ludwig Wilhelm Maximilian Karl Maria Nepomuk Baptist Xaver Cyriacus Romanus von Sachsen, 8. august 1832 Pillnitz – 15. oktoober 1904 Pillnitz) oli 1902. aastast kuni 1904. aastani Saksimaa kuningas. Ta kuulus Wettinite dünastia Alberti liini.
Elulugu
Georg sündis hilisema kuninga Johanni ja Bayeri printsessi Amalie kolmanda pojana. 1849.–1850. aastal käis ta umbes pool aastat Bonni ülikoolis, 1852.–1853. aastal teenis ta Radebergi garnisonis leitnandina. 1854. aastal sai tema isa kuningaks ning tema vanem vend Albert kroonprintsiks, ise oli ta troonijärgsuselt teine. Austria-Preisi sõja ajal juhtis ta Saksi armee 1. ratsaväebrigaadi, Prantsuse-Preisi sõjas juhtis ta 1. jalaväedivisjoni ja hiljem 12. armeekorpust. 18. jaanuaril 1871 esindas ta Versailles' rahuläbirääkimistel Saksimaad. 1888. aastal ülendati ta Preisi armee kindralfeldmarssaliks.
1902. aastal sai Georg oma venna surma järel 70. aastaselt Saksimaa kuningaks. Ta oli ebapopulaarne, kuna erinevalt varasemast kombest ei loobunud ta oma poja kasuks troonist. 1904. aastal suri ta kopsupõletikku. Ta maeti Dresdeni õukonnakirikusse.
Perekond
1859. aastal abiellus Georg Lissabonis Portugali printsessi Maria Annaga. Neil oli kaheksa last:
Hans Körner. Georg, König von Sachsen.Neue Deutsche Biographie (NDB). Osa 6, Duncker & Humblot, Berliin, 1964, ISBN 3-428-00187-7, lk. 227. (Digitaliseeritud).
