Mäe otsas asub Budapesti tsitadell, kust avaneb vaade linna läbivale jõele mõlemas suunas.
Nimi
Budapesti Naphegy ja Tabáni piirkonnad 1905. aasta "Meyers Lexikonis"
Mäe esimesed keskaegsed jäädvustatud nimed olid Kelen-hegy, Pesti-hegy ja Blocksberg. Alates 15. sajandist kutsuti mäge nimega Szent Gellért hegye ('Püha Gellérti mägi'), viidates legendile pühaku surma kohta. Pühakust piiskopi tapsid paganad 1046. aastal toimunud paganate ülestõusu ajal: ta pandi tünni ja veeretati mäe otsast alla sügavikku.
Mäe endine nimi Pesti-hegy (ladina keeles Mons Pestiensis) viitas mäe nõlval asuvale suurele koopale, mida tänapäeval tuntakse Gellérti mäe koopa nime all. Sõna pest on slaavi päritolu ja tähendab 'ahju' või 'koobast'.
18. sajandil olid Gellérti mäe nõlvad kaetud viinamarjaistandustega. Mäe jalamil asunud Tabáni piirkond oli väga oluline veinivalmistamise keskus Budas. 1789. aastast pärineva maaregistri järgi hõlmasid viinamarjaistandused mäel 128 hektarit ja vaid 7,62 hektarit kasutati karjamaadena.[2]
17. sajandil püstitati mäele väike avalik krutsifiks, mis ehitati 1820. aasta paiku ümber. Ülestõusmispühade teisel pühal ronis krutsifiksini viivat järsku teed mööda mäe otsa protsessioon, et tähistada Kristuse surnuist ülestõusmist. Kõrvalasuvale aasale püstitati palju telke ja müügilette. 18.–19. sajandini oli emmausjárás ('Emmause-käik') ehk tojásbúcsú ('munadepüha') üks aasta populaarsemaid katoliiklikke pühasid.[3]
Aastatel 1848–1849 aset leidnud Ungari revolutsiooni järel rajas austerlaste valitsev Habsburgide dünastia mäele tsitadelli – Gellérti mäe näol oli tegemist strateegiliselt parima kohaga nii Buda kui ka Pesti pommitamiseks.
Gellérti mäel oli oma osa täita nii Teises maailmasõjas kui ka 1956. aasta ülestõusu ajal, mil Nõukogude Liidu tankid mäe otsast linna tulistasid. Sellest annavad tunnistust veel tänaseni nähtavad kahjustused mõnedel hoonetel. Tsitadelli alal asub ka väike militaarmuuseum.[4] Tsitadelli ühes servas asub Vabadussammas (Szabadság Szobor) – Teises maailmasõjas saavutatud võidu mälestuseks püstitatud Punaarmee monument.[5]
Gellérti mäe ümbrus on tänapäeval jõukate elanike elamurajoon ning mäkke tõusvaid tänavaid ääristavad arvukad saatkonnad ja saadikute elukohad. Alates aastast 1987 kuulub piirkond UNESCO maailmapärandi nimistusse kui osa "Doonau kallastest".
Suur osa mäest koosneb tänapäeval parkidest, kus suveöödel on sageli võimalik kohata nahkhiiri ja siile.
2007. aasta jaanuaris avastati Gellérti mäel eravalduses tehtud ehitustööde käigus uus koobas, mis on 60 meetrit pikk, 18 meetrit lai ja mis koosneb kolmest ruumist. Koopa sisemus on kaetud pimestavalt valgete kipsist, kaltsiidist ja aragoniidist kristallidega. Koopa tekitas 300 000 kuni 500 000 aastat tagasi tänaseks kadunud kuumaveeallikas. Kristallkoobas võeti kohe juriidilise kaitse alla.[6]
