Valla aladel asusid Gaiķi mõisa (Gut Gaiken), Sūbri mõisa (Gut Subern), Vecsatiķi mõisa (Gut Alt-Saticken) ja Lielsatiķi mõisa (Gut Groß-Satticken) maad. Nende baasil moodustati Gaiķi, Vecsatiķi ja Lielsatiķi mõisavallad. Hiljem kujunes neist kaks valda, mille ühendamisel moodustus Gaiķi-Satiķi vald. Aastal 1935 oli Gaiķi valla pindala 104 km² ja seal oli 1958 elanikku.[4]
Aastal 1945 moodustati vallas Gaiķi ja Satiķi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Satiķi külanõukoguga likvideeritav Gaiķi külanõukogu. Aastal 1961 nimetati see ümber Gaiķi külanõukoguks.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2007–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Gaiķi linnamägi ja Gaiķi luteri kirik, sealhulgas tallid, kantsel, altar ning orelirõdu maalingud.[6] Kohaliku kaitse all on Lielsatiķi mõisa kabel.[7]
Looduskaitse all on Brīči mänd, hiidkask Mārutka, Lielsatiķi Moltke pärn, Zaļkalni ehk Imula pärn, Sīļi kadakas, Vecsatiķi mõisa allee, Zeltiņi tamm, Lielauši hõberemmelgas, Dzejnieki tamm, Avenāji tamm, Välgutamm, Võsatamm, Piiritamm, Vaaditamm, Lehetamm, Stipri Pügatud tamm, Pügatud ja põletatud tamm, Kaksikutammed, Suur Vend, Īsā Kännutamm, Kuppeltamm, Lehmatamm, Egīlsi tamm, Metumi tamm, Ozolnieki tamm, Paksuks muutunud tamm, Haljas tamm, Süüdatud tamm, Rezgaļi tamm, Koopatamm, Cyprianuse tamm, Vīganti tamm, Ohvritamm, Āmariņi tamm, Branci metsa mänd, Spundiņi tamm, Piecīšu Vadonis ja Cepļi saar, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.[8]
Vallas on neli küla. Valla keskuses Satiķis (vidējciems) oli 2021. aastal 298 elanikku. Teine sama staatusega küla on Gaiķi 53 elanikuga aastal 2021. Üks küla on staatusega skrajciems: Muižciems 17 elanikuga aastal 2015. Muud külad on staatusega mazciems: Lielsatiķi 5 elanikuga aastal 2021 ja Vecgaiķi 43 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
