François Hartog (sündinud 17. juulil 1946) on Prantsusmaa ajaloolane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on antiikajalugu ja historiograafia.
Kõrghariduse omandas ta Pariisi ülikoolis École normale supérieure. Hartog on õpetanud Vana-Kreeka ajalugu Strasbourg'i ja Metzi ülikoolides. Alates 1987. aastast on ta olnud sotsiaalteaduste keskuse École des hautes études en sciences sociales õppedirektor.
1997. aastal oli ta üks Prantsusmaa Ajaloolaste Ühingu 60 asutajaliikmest.
Hartog on tugevalt mõjutatud Jean-Pierre Vernant'i ja Reinhard Kosellecki ideedest. Ta on interdistsiplinaarne teadlane, kes kasutab oma uurimistöös ka antropoloogia meetodeid, kombineerides neid antiikajaloo, historiograafia ja mõttelooga. Tema üks keskseid huvivaldkondi ja uurimisteemasid on olnud ajalisuse eri vormid. Hartog on ka termini "ajaloolisuse režiim" (régime d'historicité) juurutaja.
Ta on avaldanud üle 10 prantsuskeelse monograafia, millest inglise keelde on tõlgitud vaid paar raamatut. Eesti keeles on ilmunud Hartogi artikkel "Ajaloo leiutamine: ühe mõiste eellugu Homerosest Herodotoseni" (Tuna 2004, nr 2).
22. jaanuaril 2014 pidas ta kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli IV talvekooli raames Tallinna Ülikoolis avaliku loengu "The Modern Regime of Historicity in the Face of Two World Wars".
Välislingid
