Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1938. aastal. Õppis Budapesti Péter Pázmányi Ülikoolis aastatel 1935–1936 ja oli samas eesti keele õppejõud 1938–1940. Õppis 1950–1951 Indiana Ülikoolis ja oli Indiana Ülikoolis Bloomingtonis õppejõud alates 1951. aastast (alates 1965 professor).
Ta on uurinud eesti, soome-ugri (eriti ungari) ja slaavi rahvaluulet ja keeli, oli ka üks suuremaid Kalevala lugude asjatundjaid.
Ülo Tedre, "Kalevipoeg või "Kalevipoeg"" (raamatu "Surematu Kalevipoeg" arvustus) – Keel ja Kirjandus 1995, nr 4, lk 279–283. Vastukaja: Felix Oinas, "Vastuseks dr. Ülo Tedrele" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 6, lk 429–431
Mall Hiiemäe, "Tuul ilmamere kohal" (raamatu "Tuul heidab magama" arvustus) – Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 723–724
Marju Kõivupuu, "Tuul toob sõnumid (Väike-Maarja)" (raamatu "Tuul heidab magama" arvustus) – Looming 2000, nr 2, lk 314–316
Liina Sillaots, "Felix Oinas ja Ungari" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 419–424
Felix Johannes Oinas 6. III 1911 – 25. IX 2004 – Looming 2004, nr 11, lk 1755–56
Jaan Undusk, "Lahkus Felix Oinas (6. III 1911 Kambja – 25. IX 2004 Bloomington)" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 77–80