Abū Ḥamīd bin Abū Bakr Ibrāhīm (u 1145 – u 1221) ابو حامد بن ابوبکر ابراهیم), pseudonüümidega Farīd ud-Dīn (فرید الدین) ja ‘Aţţār (عطار, "apteeker") ehk Neyshābūri Aṭṭār, oli iraani luuletaja ja sufistlik filosoof, kelle looming avaldas suurt mõju pärsia luulele ja sufismile.
Tema tuntuim teos on "Lindude keel", mis allegooriliselt kirjeldab inimhingede püüdlemist Jumala poole lindude rännakuna oma isanda Simorgi juurde, mille lõpus linnud taipavad, et nemad ise ongi kokku Simorg.[1]
Eesti keeles
Viited
