Evald Raudväli (aastani 1936 Evald Raudberg, 21. märts 1926 Mäe vald, Petserimaa – 18. jaanuar 1996 Saku vald, Harjumaa) oli eesti põllumajandusteadlane (agrokeemik).[1]
Elulugu
Evald Raudväli oli talunike poeg.[1]
Lõpetas 1943 Räpina Aianduskeskkooli, 1948 TÜ põllumajandusteaduskonna agronoomina ja 1952 Eesti Teaduste Akadeemia Põllumajandusinstituudi aspirantuuri; põllumajanduskandidaat (1953, TÜ), väitekiri "Obolus-fosforiidijahu kasutamine Eesti NSV muldadel", põllumajandusdoktor (1974), väitekiri "Fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamise efektiivsust mõjutavad faktorid Eesti NSV mineraalmuldadel". Oli 1952–1953 Eesti Teaduste Akadeemia Taimekasvatusinstituudi nooremteadur, 1953–1956 sama instituudi Kuusiku filiaali direktor, 1956–1957 Kuusiku katsebaasi juhataja, 1957–1958 mikrobioloogialabori teadur, 1958–1964 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMI) väetistarbelabori juhataja, 1964–1980 agrokeemiaosakonna juhataja, 1981–1988 vanemteadur ja 1988–1996 agro- ja radiokeemiasektori juhtivteadur.[1]
Teadustöö
Uurimisvaldkond: mineraalväetiste kasutamine, orgaaniliste, mineraal-, mikro- ja lubiväetiste vastastikune toime ning erinevate väetiste mõju põllumajanduskultuuride saagikusele. Mitme originaalse mõõteaparaadi autor, Eesti agrokeemiateenistuse korraldajaid. Eesti NSV teeneline teadlane (1964). Nõukogude Eesti preemia (1970). Üleliidulise Mullateadlaste Seltsi Eesti filiaali aseesimees, Rahvusvahelise Mullateadlaste Seltsi liige. Üle 175 teadustrükise.[1]
Teoseid
- Характеристика агрохимических своиств почв Эстонской ССР по материалам первого тура массовых анализов. // На пути к обновлению земли. Tallinn, 1968
- Odrasaagi ja saagi kvaliteedi sõltuvus summaarse kiirguse summast kasvuperioodil ja külviajast. // EMMI tead tööde kogumik XXXI. Tallinn, 1974
- Teraviljade toiterežiim ja saak. // Teraviljade saagikuse suurendamise biol probleeme. Tallinn, 1982
- Väetisega antud fosfori liikuvusest kamar-karbonaatmullas. // Agraarteadus (1991) 3
- Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat (kaasautor). Tallinn, 1996.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
Kirjandus
