Evald Mardo (15. mai 1915 Türi – 6. juuli 1944 Keri saare lähedal) oli Eesti (nooremleitnant) ja Saksa (ülemleitnant) sõjaväelane[viide?].
1934 lõpetas Türi Gümnaasiumi. 1. aprillil 1935 asus Lennukoolis õppima tagavaraväe lendurite-allohvitseride kursusel, lõpetas Lennukooli 1937. 1. märtsist 1937 asus tagavaraväest teenima ÜLD nr 3 II salka lenduri kohusetäitjana. Asus seejärel õppima Sõjakoolis, mille lõpetas 5. augustil 1939. Alates 5. augustist 1939 viidi lipnik Mardo lennuaspirandina Sõjakoolist üle 3. Lennuväedivisjoni ning määrati II salga ülekoosseisuliseks lenduriks. Eesti lennuväes kuni selle lõpuni, pärast võeti teenima 22. territoriaalkorpuse eskadrilli.
Sõja puhkedes otsustas ta koos teiste eskadrilli lenduritega mitte lasta end Venemaale evakueerida, oli 27. juunil 1941 Jägala laagrist jalgsi lahkunud lendurite grupis. Edasi Hirvelaane pataljon. Sonderstaffel Buschmannis kevadest 1942. Hiljem jõudis teenida nii ööpommituslennukite kui mereluure salgas. Kokku jõudis sooritada üle 130 lahinglennu.
Hukkus 6. juulil 1944 koos lendurvaatleja Johannes Roometsaga lennuülesande täitmisel Keri saare lähedal. Maetud Maarjamäe sõjaväekalmistule.
Auastmed
- Lipnik – 1. septembrist 1938
- Nooremleitnant – 16. veebruaril 1940 (vanusega 24. veebruarist 1940)
- Ülemleitnant (sks Oberleutnant) – 1. oktoobril 1943 (vanusega 1. novembrist 1940)
Tunnustus
- Raudrist, II ja I klass
- Rindelennu pannal (saksa keeles Frontflugspange) – pronks, hõbe ja kuld
