kogu keha katab tihe alusvill ja keskmise pikkusega kergelt liibuv okaskarv; koon, nägu, kõrvad ja jalgade esiküljed on lühikese karvaga; saba, esijalgade tagaküljed (lipud) ja tagajalad (püksid) on kaetud pika karvaga; kaelakarv on vaid veidi pikem kui kehal ja ei moodusta lakataolist kaelust [1][2]
Karvkate
lubatud on kõik värvused ja värvikombinatsioonid, välja arvatud puhasvalge, valge laiguline ja maksavärv[1][2]
Tõustandardis on koera käitumise/iseloomu kohta muuhulgas kirjas järgmist: „Enesekindel, rahulik, vastupidav ka kõrgendatud ärritajate suhtes, valvas ja tähelepanelik ilma erilise haukumisvajaduseta; tugev side oma perega; võõraste suhtes eemalehoidlik, olemata agressiivne; ilma jahikireta.“[1][2]
