Ernst Ludwig oli üks Pommeri-Wolgasti Philipp I ja selle naise Maria kümnest lapsest. Pärast isa surma 14. veebruaril 1560 olid kõik lapsed vanaonu Barnim XI eestkoste all. Koos ühe oma venna, Barnim XII-ga õppis Ernst Ludwig aastatel 1563–1565 Wittenbergi ülikoolis, kus ta elas Martin Lutheri kodus. Koos teise venna, Bogislaw XIII-ga elas ta ajutiselt Saksi-Weimari hertsogi Johann Wilhelmi õukonnas.
1569. aastal astus Barnim XI tagasi ja hertsogkond jaotati 23. mail Jasenitzis (nüüd Police osa) sisemiselt Pommeri dünastia meessoost liikmete vahel, mis kinnitati Wollini (nüüd Wolin) Maapäeval. Ernst Ludwig ja tema vend Bogislaw XIII said Pommeri-Wolgasti, samas teised vennad Johann Friedrich ja Barnim XII said Pommeri-Stettini ning Kasimir IX sai Kammini piiskopkonna. Kuna Bogislaw ja Barnim loobusid kohe oma positsioonidest ja nad said kompensatsiooniks vastavalt Barthi ja Neuenkampi ning Rügenwalde valdused, sai Ernst Ludwig oma osa üksi valitseda.
Ernst Ludwig arendas Greifswaldi ülikooli, kus oli seotud arstiteaduskonna ülesehitamisega. Ernst Ludwig osales ka oma venna Johann Friedrichi edutus katses tõsta Pommeri hertsogkonna sõjalist staatust Ülem-Saksi ringkonnas.
Ernst Ludwig abiellus 1577. aastal Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogi Juliuse tütre Sophia Hedwigiga. Sophia Hedwig elas oma abikaasast peaaegu 40 aastat kauem. Ta suri 1631. aastal Loitzis ja maeti oma abikaasa kõrvale Püha Peetruse kirikusse Wolgastis.
Ernst Ludwig suri 17. juulil 1592. Greifswaldi ülikool alustas samal päeval järeleandmistega. Tema matus toimus 19. juulil Wolgastis. Legend räägib, et hertsogi surma ette aimates ilmus 23. mail Stettinis halo, millele järgnes väävli- ja verevihm. Lesk Sophia Hedwig taandus Loitzi, kuhu ta 1594. aastal koos lastega Wolgasti paleest kolis, ja elas seal kuni oma surmani 30. jaanuaril 1631. Esialgu pidi ta taanduma Ludwigsburgi.
