Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150. aastast kuni surmani 1160. aastal.
Ise ta järjenumbrit IX ei kasutanud. See on hilisem leiutis: Erik XIV võttis endale järjenumbri vastavalt viit fiktiivset Erikut sisaldavale Rootsi kuningate väljamõeldud sugupuule ja varasemaid Erikuid nummerdatakse 14-st tagasi. Tegelikult oli Erik Püha Rootsi neljas Eriku-nimeline kuningas.
Ühtegi tema kaasaegset allikat Eriku elu kohta ei ole. Kogu ta elu on teada ainult legendide põhjal, mis pandi kirja pärast tema kuulutamist pühakuks.
Vastavalt legendidele tegi Erik palju selleks, et ühendada kristlasi oma riigis ja levitada kristlust ka Soome. Ta olevat organiseerinud Lõuna-Soome aladele Esimese Rootsi ristisõja, et soomlasi alistada ja ristida, ning saatnud Uppsala piiskopiHenriku Soome sealseid rahvaid usku pöörama. Henrikust olevat seal märter saanud, kui Lalli ta tapnud olevat. Esimesed viited sellele sõjale pärinevad alles 14. sajandist, mistõttu on ka oletatud, et kogu see lugu on väljamõeldis. Esimese Rootsi ristisõja tulemusena vallutati Rootsile kõige lähemal üle Põhjalahe Edela-Soomes olev ala, formaalselt kinnistus Edela-Soome Rootsi külge aga alles 1220. aastail. Samal ajal laiendas Taani kuningas Valdemar I Suur oma valdusi Vendi ristisõjaslääneslaavlastegaLäänemere-äärsetelevendide aladele.
Eriku tappis 1160. aastal palgamõrvar Emund Ulvbane. Emundi olevat palganud rivaalitsev Sverkeri koda, et omandada Eriku valdusi, või teine troonipretendent Magnus Henriksson, kes mõnedel andmetel olevat lühikest aega Eriku surma järel ise kuningas olnud.