| Erich Jalajas |
|---|
| Sündinud |
22. detsember 1912
Narva |
|---|
| Surnud |
22. veebruar 1987 |
|---|
| Päritolu |
eesti |
|---|
| Elukutse |
helilooja, pianist |
|---|
Erich Jalajas (22. detsember 1912 Narva – 22. veebruar 1987 Tallinn) oli eesti helilooja ja pianist.
Elulugu
Erich Jalajas alustas muusikaõpinguid Narva Muusikakoolis, mille ta lõpetas 1927. aastal klaveri erialal.[1] Seejärel suundus ta Tallinna, kus lõpetas 1933. aastal Tallinna Konservatooriumi klaveri erialal Theodor Lemba klassis. 1940. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsioonierialal Mart Saare klassis.
Aastatel 1934–1940 töötas ta Narva muusikastuudios klaveriõpetajana. Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse. Aastatel 1945–1947 oli ta Tartu Muusikakoolis klaveriõpetaja ja Vanemuise teatris kontsertmeister, 1948–1961 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kontsertmeister, ühtlasi 1952–1954 Tallinna Muusikakoolis muusikaajaloo õpetaja ja aastatel 1954–1960 Sõpruse kino ansamblis pianist (sh 1957–1960 ansambli kunstiline juht) ning 1961–1973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis klaveriõppejõud.
Jalajas uuris muusikateaduslikke küsimusi („Mõningaid esteetikaalaseid probleeme kunstis“, 1972, käsikiri) ja Eesti heliloojate klaveriloomingu rakendamise võimalusi õppetöös. Ta juhtis Eesti Heliloojate Liidu komisjoni, mis tegeles sõjaväeosade muusikalise teenindamisega. Kirjutas mitmes žanris muusikat. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1963.
1975. aastal sai ta Eesti NSV muusika aastapreemia.
Isiklikku
Tema isa Jakob Jalajas oli Narva Aleksandri koguduse õpetaja. Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Põhjalasse.
Teoseid
Muusikaline lavateos
- Teleballett „Fragmente teleprogrammidest“ (autori libreto, 1977)
Sümfoonilist muusikat
- Sümfooniline poeem „Kaks leeri“ (1952)
- „Koreograafilised pildid“ (1977)
- „Kontsertsümfoonia“ klaverile ja sümfooniaorkestrile (1974)
Koorimuusikat
- Kantaat „Laul ajast ja armastusest“ bassile, segakoorile ja klaverile (tekst Arvo Albin Turtiainen; 1966)
- segakoorilaulud „Mikrovoldid ja milliamprid“ (tekst Valentin Vologdin)
- segakoorilaulud „Saabus öö“ (tekst Sergei Vikulov)
- meeskoorilaulud „Süda ja elu“ (tekst Gustav Suits)
- meeskoorilaulud „Mu maa, nüüd üle sinu vaikse mulla“ (tekst Manivald Kesamaa)
- naiskoorilaulud „Kes oskaks maalida?“ (tekst Helgi Muller)
- naiskoorilaulud „Ööbik, Karikakar ja Kelluke“ (tekst Helgi Muller)
- naiskoorilaulud „Jaanikene, poisikene“ (rahvalaul)
- naiskoorilaulud „Olen mina piiga pilliarmas“ (tekst Hando Runnel)
- naiskoorilaulud „Jõuan koju“ (tekst Bernhard Kangro)
Kammermuusikat
- „Puhkpillikvintett“ (1982)
- „Sonaat tšellole ja klaverile“ (1978)
- „Teema variatsioonidega klarnetile ja klaverile“ (1985)
- „Kontsertpala klaverile“ (1967)
- soololaulutsükkel „Aino Kalda luulet lugedes“ (tekst Aino Kallas)
- soololaulutsükkel „Kolm aariat“ sopranile, flöödile, metsasarvele ja keelpillide topeltkvintetile (1980)
- tsükkel „Kontsert: igaühele midagi“ meesansamblile, flöödile, tromboonile ja klaverile (tekst Paul-Eerik Rummo; 1985)
- tsüklid häälele ja klaverile „Laulud Juhan Sütiste tekstidele / Juhan Sütiste mälestuseks“ (tekst Juhan Sütiste; 1958)
- soololaulutsükkel „Hetki aastaaegadest“ (tekst Aleksandr Prokofjev; 1962)
- „Neli romanssi Lehte Hainsalu sõnadele“ (tekst Lehte Hainsalu; 1966)
- „Sari lihtsaid laule: Viis romanssi“ (tekst Ellen Niit; 1972)[2]
Viited
- ↑ "Erich Jalajas". Eesti Muusika Infokeskus. 2013. Vaadatud 10. juuli 2019.
- ↑ "Eesti muusika biograafiline leksikon". Tallinn 2007.
Välislingid
