Enefit Kaevandused AS oli Eesti ettevõte, mis tegeles Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise ja veoga. Enefit Kaevandused oli Eesti Energia tütarettevõte.
Ettevõttele kuulusid Estonia kaevandus ja Narva karjäär ning raudteeveoga tegelev üksus. Kuni aastani 2009. aasta kandis ettevõte nime AS Eesti Põlevkivi ja seejärel aastatel 2009–2016 Eesti Energia Kaevandused AS.
Enefit Kaevandustele kuulus 151,5 km pikkune tööstusraudteede võrgustik, mille peamine ülesanne oli teenindada põlevkivi ja põlevkivitoodetega Eesti Energia Kaevandusi, Narva Elektrijaamu, Eesti Energia Õlitööstust ning Viru Keemia Gruppi.[1]
Ettevõtte tootis 2013. aastal üle 17 miljoni tonni põlevkivi.[2]
Ajalugu
Eesti põlevkivitööstuse Esimese Eesti Põlevkivitööstuse Kukruse ja Käva II kaevanduse baasil moodustati pärast Teist maailmasõda, 1945. aastal Eesti NSV trust Eesti Põlevkivi. 1959. aastal avati Balti Soojuselektrijaam ja 1970. aastal Eesti Soojuselektrijaam, misjärel läks 80% põlevkivist elektrienergia tootmiseks. 1948. aastal alustas tööd Kohtla-Järve Sompa linnaosa juures kaevandus nr 6, 1949. aastal alustas tööd Jõhvi lääneservas kaevandus nr 2, 1951. aastal alustas tööd kaevandus number 8, 1962. aastal alustas tööd Sirgala karjäär, 1965. aastal kaevandus nr 7, 1970. aastal avati kaevandus number 2 ja 1972. aastal Estonia kaevandus, 1974. aastal Oktoobri põlevkivikarjäär.
1969. aastal oli Tootmiskoondises Eesti Põlevkivi 9 kaevandust ja 2 karjääri; tootmiskoondise aastatoodang (1968. aastal) oli 16,4 miljonit tonni, töötajaid 10 200.
1974. aastal korraldati trust ümber põlevkivi kaevandavaks tootmiskoondiseks Eesti Põlevkivi. 1976. aastal toodeti Eesti Põlevkivis põlevkivi 29 miljonit tonni, töötajaid oli 12 600, 1977. aastal oli Eesti Põlevkivil 7 kaevandust ja 4 karjääri, 1984. aastal 7 kaevandust, 4 karjääri, remondi- ja mehaanikatehas, laadimis- ja transpordivalitsus ning 5 rikastusvabrikut, põlevkivi toodeti 27,4 miljonit tonni,
Kaevanduskoondise ja tootmiskoondise "Eesti Põlevkivi" peadirektorina tegutsesid: Ülo Tambet, Väino Viilup, 1985–1991 Otto Sullakatko 1991–1999 Väino Viilup.
Eesti iseseisvuse taastamise järel, Vabariigi Valitsuse 12. septembri 1991. aasta määrusega kehtestati "Eesti Vabariigi haldusse ülevõetavate NSV Liidu riigiorganite alluvuses või halduses olnud või nende juhtimisel tegutsenud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning ülevõtmist korraldavate Eesti Vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametite loetelu", millega määrati võtta 1. juuli 1991. aasta seisuga üle Majandusministeeriumi haldusse, NSV Liidu Söetööstuse Ministeeriumi tootmiskoondis Eesti Põlevkivi ja moodustati ülevõetavate ettevõtete baasil riigiettevõtted.[3]
8. aprillil 1996 võttis Eesti valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevõte Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks Eesti Põlevkivi.
1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi 14 tütarettevõtet, kellele Eesti Põlevkivi loovutas oma varad: AS Ahtme Kaevandus, AS Aidu Karjäär, AS Eesti Põlevkivi Ehitus, AS Estonia Kaevandus, AS Kohtla Kaevandus, AS Mäetehnika, AS Narva Karjäär, AS Põlevkivi Kaubandus, AS Põlevkivi Raudtee, AS Sirgala Karjäär, AS Sompa Kaevandus, AS Tammiku Kaevandus, AS Toila Sanatoorium ja AS Viru Kaevandus.
1999. aastal Eesti Põlevkivi koosnes 14 ettevõttest 7600 töötajaga, kasutades kuut kaevandust ja kolme karjääri. Vastavalt Eesti Põlevkivi arengukavale 1998--2010. a oleks piisanud Narva elektrijaamade varustamiseks põlevkiviga viiest mäeettevõtest: kaevandused Estonia, Viru ja karjäärid Aidu, Sirgala, Narva. Perspektiivituks loeti Sompa, Tammiku, Kohtla ja Ahtme kaevandusi.[4]
Eesti Põlevkivi juhatuse esimehena tegutses 1999–2006 Mati Jostov, 2006–2007 Lembit Kaljuvee, 2007–2010 Ilmar Jõgi.
2009. aasta juunis nimetati AS Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks Eesti Energia Kaevandused ning 2016. aasta juunist aktsiaseltsiks Enefit Kaevandused. 2021. aastal liideti Enefit Kaevandused ettevõttega Enefit Power.
Viited
Välislingid
