Enefit American Oil on Eesti Energia tütarettevõte Ameerika Ühendriikide Utah' osariigis põlevkivitööstuse arendamiseks.
Ajalugu
Märtsis 2011 omandas Eesti Energia USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte Oil Shale Exploration Company (OSEC) ja nimetas selle Enefit American Oiliks. Eesti Energia eesmärgiks oli Utah' osariigis paiknevate varude baasil välja arendada põlevkivitööstus võimsusega kuni 57 000 barrelit põlevkiviõli päevas.
Eesti Energia omandas põlevkivivarud hinnangulise suurusega 3,1 miljardit tonni ning selles sisalduva õli kogus ulatub 2,1 miljardi barrelini. Plaanide kohaselt pidi projekti arendus kuni ehituse alguseni kestma 4 aastat ja seejärel ehitus ise 3–4 aastat, teatas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.[1]
Varem käis projekti Utah's kooskõlastamas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.[2]
Kohe OSEC ostu teatavaks tegemise järel arvas Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituudi endine direktor Jüri Soone, et Utah' ja Eesti põlevkivi erinevused tekitavad probleeme. Utah' põlevkivi suur lämmastikuühendite sisaldus vähendab õli tootlikkust ning muudab õli tootmise keerulisemaks ja kallimaks.[3]
Juba 2013. aastal tekkisid projektiga kahtlused. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive tunnistas, et Ameerikasse maa ostmise ja sinna õlitehase ehitamise projekt neelab oodatust rohkem aega. Kõige halvemal juhul võib see tuua koguni 100 miljonit dollarit kahju. Esimestest katsetustest Saksamaal, kuhu Eesti Energia vedas 600 tonni Utah' osariigi maapõuest välja kaevatud põlevkivi, ilmnes, et Utah' põlevkivi on kõvem ja kuivem kui Eestis.[4] Projekti ettevalmistusfaasis oli seniks investeeritud 33,3 miljonit eurot.
Utah's algas ka keskkonnakaitsjate vastuseis, kes soovisid põlevkivi jäämist maapõue, sest põlevkivitööstus laastaks sealsel kõrbealal maastikku, vajab suurel hulgal defitsiitset vett, saastab õhku, tekitab mürgiseid aheraineid ja vallandab "süsinikupommi", mis kiirendaks kliimamuutusi.[5]
Oktoobris 2013 lõpetas Shell, kes oli aastaid järjekindlalt investeerinud Colorado ja Utah' põlevkiviuuringutesse, majandusliku mõttetuse tõttu need uuringud USA-s. Põhjendusena toodi välja, et ei tasu ära võrreldes teiste kütuseprojektidega, et paremad on alternatiivsed arengusuunad (kildagaas, kildaõli, maagaasi veeldamine) ja et USA administratsioon ei poolda traditsioonilist põlevkivitööstust. Chevron taandus põlevkiviärist juba aasta varem.[6]
Jaanuaris 2014 teatas Eesti Energia, et Utah' põlevkiviprojekti eelarendusfaasis on investeeritud 36 miljonit eurot, millest põlevkivivarude ost moodustab 30 miljonit.[7]
Märtsis 2015 teatas Eesti Energia uus juht Hando Sutter, et 51 miljonit neelanud Utah' projekt jätab investorid külmaks. Ta asus USA kõrbesse õlitööstuse rajamise plaane ja kulutusi kokku tõmbama.[8]
2015. majandusaasta lõpus hindas Eesti Energia Utah' projekti varad 26 miljoni euro võrra alla, sest õli tootmise kasumlikkus oli löögi all.[9]
Novembris 2015 tunnistas Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke, et Utah' projekt on külmutatud.[10]
Septembris 2016 teatas Enefit American Oili esindaja, et Enefit on suutnud lubade saamisega jõuda kaugemale, kui ükski teine põlevkiviprojekt USA-s on arenenud.
[11]
Detsembris 2016 konstateeris Riigikontroll, et nii Eesti Energia nõukogu kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister on kiitnud need investeerimisotsused heaks, aga Utah’ põlevkivimaardla ost toimus kiirustades, sest sellest maast ja maavarast oli huvitatud ka teine investor. Põlevkiviõli tootmise ja töötlemise projektide esialgseid plaane pole seni ellu viidud, sest põlevkiviõli hind on langenud ning Utah’ põlevkivi töötlemine on osutunud plaanitust keerukamaks ja kallimaks.[12]
Oktoobris 2018 kiitis USA maakorralduse amet heaks Eesti Energia taotluse võimaliku põlevkivijaama loomiseks vajalike ühenduste trassikoridoride rajamiseks.[13]
Samas sõdivad USA Utah’ ja Colorado osariigi keskkonnakaitsjad vastu Eesti Energia plaanidele rajada sinna põlevkivikaevandus, mis hävitaks aktivistide sõnul kohaliku looduskeskkonna ja kogukonna. Aktivistide sõnul on põlevkivi kaevandamine ja sellest õli tootmine üks kõige raiskavamaid energia tootmise viise. Plaanitav hiiglaslik tehas tõmbaks jõed veest tühjaks, lämmataks kohalikud kogukonnad ja reostaks üleüldiselt keskkonda.[14]
Mais 2019 algas Utah' kohtus uus Eesti Energia põlevkiviäri puudutav kohtuasi. Algatatud kohtuasjas tuuakse välja, et valitsus ja ametiasutused on Enefit American Oili projekti heaks kiites rikkunud mitmeid seadusi. Kavandatav kaevandamine tekitab sadu miljoneid tonne aherainet ning pinnasele ja taimedele ülekoormust. Samuti kaob Green Riverist enam kui 3 miljardit gallonit vett, seda piirkonnas, kus sademeid on aastas vähem kui 254 mm. Süsinikusaaste on põlevkivi kasutamisel 75% suurem kui traditsioonilistel kütustel.[15]
Septembris 2023 andis Enefit American Oil ametivõimudele teada, et loobub oma arenduslubadest Utah' riigimaal. Föderaalvalitsusele kuuluval maal on firmal seni olnud luba tegeleda teadus-arendustegevusega. Et põlevkivi ärilisel eesmärgil kasutada, oleks vaja uut sellekohast luba. Praegu (septembris 2023) ei ole Utah’s käimas ühtki aktiivset arendus- ega ehitusprojekti. Keskkonnaorganisatsiooni Center for Biological Diversity ('bioloogilise mitmekesisuse keskus') esindaja nentis, et viimaks on läbi Bushi-Cheney ajastu unistus aakrite kaupa maad üles kaevata, et toota eriti suure süsinikureostusega kütust. Utah' geoloogiateenistusest kinnitati Salt Lake Tribune'ile, et Enefiti põlevkivi arendusluba oli osariigi viimane. Suurettevõtted Exxon, Chevron ja Shell on seal põlevkivi kaevandamise mõtetest juba ammu loobunud.
Novembris 2023 teatas Eesti Energia, et kontsern teeb ettevalmistusi Utah's äritegevuse lõpetamiseks. Üks peamisi põhjusi on sealne veepuudus. Utah' projektiga kaotati 65 miljonit eurot.[16]
Viited
