Oma teoses "On Death and Dying" ("Surmast ja suremisest") lõi ta viieastmelise leinaprotsessi kulgemise mudeli, mis on tuntuks saanud Kübler-Rossi mudelina.
Ta pidas enam kui 125 000 kuulajale loenguid ja seminare surma ja suremise teemal kolledžites, meditsiinikoolides, sotsiaaltöö organisatsioonides ja haiglates ning oli 20 ülikooli audoktor.
Lapsepõlv ja haridus
Elisabeth Kübler sündis ühena identsetest kolmikõdedest koos Erika ja Evaga protestantlikus peres Zürichis.[1] Isa ei toetanud tütre tungivat soovi asuda meditsiini õppima, kuid hiljem väljendas tema edu üle suurt uhkust. Kübler-Ross on kirjutanud: "Mind kasvatati Šveitsi vaimus: töö, töö ja töö, kus on hinnatud ainult need inimesed, kes teevad tööd. Selline suhtumine on vale, sest töö peab vahelduma tantsuga. Olen saanud oma lapsepõlves liiga vähe tantsida ja mängida."
Teise maailmasõja ajal oli Kübler-Ross seotud pagulastele hädaabi andmisega Zürichis ning külastas ka Poolas asuvat Majdaneki koonduslaagrit. 1957. aastal lõpetas ta Zürichi Ülikooli meditsiiniteaduskonna.
Isiklikku
1958. aastal abiellus Elisabeth Kübler oma kursusekaaslase, ameeriklase Emanuel Rossiga ning asus Ameerika Ühendriikidesse elama. Kübler-Rossi pediaatriresidentuuri katkestas lapseootele jäämine ning hiljem tegi ta valiku psühhiaatria kasuks. 1960. aastail, pärast kahe raseduse katkemist, sündisid poeg Kenneth ja tütar Barbara. 1979. aastal lahutati nende abielu mehe soovil.
Akadeemiline karjäär
Ameerikas jätkas Kübler-Ross oma tööd ja uuringuid New Yorgis. Psühhiaatria residentuuri perioodil puutus ta kokku paljude haiglas viibivate surijatega. Ta alustas oma loengute pidamist, kus käsitles paranemislootuseta haigete teemat ning õhutas ka meditsiinitudengeid pöörama surijatele rohkem tähelepanu.
1962. aastal võttis Kübler-Ross vastu õpetajakoha Colorado Ülikooli Pritzkeri meditsiinikoolis. Ta lõpetas psühhiaatriaõpingud ning kolis 1965. aastal Chicagosse. Seal algatas ta seminarisarju, milles õppevahendina kasutati intervjuusid surevate patsientidega. Selline lähenemine pälvis nii imetlust kui ka kriitikat.[2] Kübler-Ross seadis kahtluse alla mitmed traditsioonilised psühhiaatriapraktikad, mida ka ise kasutas, ning läbis kolmeaastase põhjaliku klassikalise psühhoanalüüsi koolituse Chicagos.
Ulatuslik töö surijatega viis 1969. aastal raamatu "Surmast ja suremisest" ("On Death and Dying") ilmumiseni, milles ta esitas oma viieastmelise leinaprotsessi mudeli. Selle hiljem tuntuks saanud Kübler-Rossi mudeli järgi toimub surijate ja nende lähedaste leinaga kohanemine viies etapis: eitus, viha, kauplemine, depressioon ja leppimine.
Ravikeskus
Kübler-Ross toetas hospiitshoolduse suunda, uskudes, et eutanaasia takistab patsientidel "lõpetamata tegevuste" lõpule viimist.
Ühtlasi oli Elisabeth Kübler-Ross Ameerika Holistilise Meditsiini Assotsiatsiooni kaasasutaja.
1970. aastatel hakkas Kübler-Ross huvi tundma kehaväliste kogemuste, meediumide, spiritismi ja muude "surmalähedaste kogemustega" seotud valdkondade vastu. Ross Medical Associates ostis San Diego lähedal Californias Escondidos 40 aakrit maad. Seal asutas Kübler-Ross Shanti Nilaya (sanskriti keeles 'rahu kodu') ravikeskuse. Keskuse eesmärk oli abistada surijaid ja nende lähedasi. Ühte töötoa juhti süüdistati mitmesuguses ebaeetilises käitumises. Pärast seda, kui Kübler-Ross ta vallandas, pandi põlema tema maja, mida politsei nimetas süütamisrünnakuks. 1990. aastal viidi ravikeskus üle Kübler-Rossi kodufarmi Head Watersis Virginia osariigis eesmärgiga vähendada ringisõitmise vajadust.[3]
Tema töö lastega
Kübler-Ross töötas elu jooksul palju lastega ning kirjutas raamatud "The Dougy Letter" (1979), "Living with Death and Dying" (1981) ja "On Children and Dying" (1983), kus ta kirjutas ainulaadsetest viisidest, mida lapsed tajuvad, arutleda ja surma ära tunda. Pärast seda, kui paljud patsiendid ja lugejad palusid tal põhjalikumalt uurida keelt, mida ravimatult haiged lapsed oma vajaduste väljendamisel kasutavad, kirjutas ta 1981. aastal "Elu koos surma ja surmaga". Ta nendib, et lapsed tunnevad surma palju rohkem ära, kui me neile tunnustame. eest ja nad arutavad seda vähem kõhklustega, kui me eeldame. Keel, mida lapsed kasutavad, on sõltuvalt nende vanusest neile omane. Väikesed lapsed kipuvad kasutama seda, mida Kübler-Ross nimetas "mitteverbaalseks sümboolseks keeleks", kus jooniste, piltide või esemete kasutamine võimaldab neil rääkida oma arusaamast surmast, kuna nad tõenäoliselt ei tea sõnu, mida kasutada. Isegi kui inimesed vananevad, ei pruugi neil olla sõnu oma vajaduste kirjeldamiseks. Seetõttu tundis Kübler-Ross ära teise keelevormi, mida tavaliselt kasutavad vanemad lapsed, noorukid ja mõnikord ka täiskasvanud. Seda tuntakse kui "verbaalset sümboolset keelt", kus keerulisi lugusid ja veidraid küsimusi kasutatakse oma tunnete väljendamiseks surmaga seoses. Lapsed võivad karta otseste küsimuste esitamist oma surma kohta, mistõttu võivad nad tulla lugude või kummaliste küsimustega, mis vastavad nende vajadustele.[4]
AIDSi-alane töö
Kübler-Ross korraldas AIDSi töötube paljudes riikides. Üks tema suuremaid plaane oli rajada HIV-nakkusega lastele hospiitskeskus, et pakkuda neile kodu, kus nad saaksid elada kuni surmani. 1985. aastal üritas ta rajada Virginiasse oma keskust, kuid üritust ei korraldata elanike vastuseisu tõttu, kes kartsid nakkusohtu. 1994. aastal kaotas Kübler-Ross tulekahjus, mille põhjustasid tema AIDSi-aktivismi vastased, nii oma kodu kui vara.[5]
Surm
Kübler-Rossi tabas 1995. aastal järjest mitu insulti, mille tagajärjel jäi ta vasakust kehapoolest praktiliselt liikumatuks. Tegevuse lõpetas ka Shianti Nilaya ravikeskus. Elu viimased aastad veetis Kübler-Ross ratastoolis üksi ja kannatades, oodates surma ning soovides, et saaks selle üle ise otsustada.[6] Kui Kübler-Rossi 2002. aastal Arizona Republicu meediakanali jaoks intervjueeriti, kinnitas ta, et on nüüd surmaks valmis.
Elizabeth Kübler-Rossi hauakivi Scottsdale'i kalmistul (Arizona, USA)
Kübler-Ross suri 2004. aastal oma kodus Arizona osariigi Scottsdale'is ning on maetud Paradise Memorial Gardensi kalmistule.
Ülikoolide audoktor
Doctor of Science, H.C., Albany Medical College, New York 1974
Doctor of Laws, University of Notre Dame, IN.,1974
Doctor of Science, Smith College 1975
Doctor of Science, Molloy College, Rockville Centre, NY, 1976
Doctor of Humanities, Saint Mary's College, Notre Dame, IN. 1975
Doctor of Laws, Hamline University, MN. 1975
Doctor of Humane Letters, Amherst College, MA. 1975
Doctor of Humane Letters, Loyola University, IL 1975
Doctor of Humanities, Hood College, MD 1976
Doctor of Letters, Rosary College, IL. 1976
Doctor of Pedagogy, Keuka College, NY 1976
Doctor of Humane Science, University of Miami, FL 1976
Doctor of Humane Letters, Bard College, NY 1977
Doctor of Science, Weston MA., 1977
Honorary Degree, Anna Maria College, MA., 1978
Doctor of Humane Letters, Union College, New York 1978
Doctor of Humane Letters, D'Youville College, New York 1979
Doctor of Science, Fairleigh Dickinson University, 1979
Doctor of Divinity, 1996
Viited
↑Newman, Laura. Elisabeth Kübler-Ross. (2004). British Medical Journal, 329 (7466), 627. vaadatud 17. novembril 2006.
↑Kubler-Ross, Elizabeth (1997). The Wheel of Life.
↑Elisabeth Kubler-Ross, On life After Death, Foreword by Caroline Myss p.vii. Celestial Arts. ISBN 9781587613180
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "3DoVz" ei kasutata eelnevas tekstis. Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Pyg6U" ei kasutata eelnevas tekstis. Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "3EdpQ" ei kasutata eelnevas tekstis. Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "jQLFx" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "hzB7U" ei kasutata eelnevas tekstis.
Kirjandus
Quest: The Life of Elisabeth Kubler-Ross, by Derek Gill. Ballantine Books (Mm),1982. ISBN 0-345-30094-7.
The Life Work of Dr. Elisabeth Kübler-Ross and Its Impact on the Death Awareness Movement, by Michèle Catherine Gantois Chaban. E. Mellen Press, 2000. ISBN 0-7734-8302-0.
Elisabeth Kubler-Ross: Encountering Death and Dying, by Richard Worth. Published by Facts On File, Inc., 2004. ISBN 0-7910-8027-7.
Tea With Elisabeth tributes to Hospice Pioneer Dr. Elisabeth Kubler-Ross, complied by Fern Stewart Welch, Rose Winters and Ken Ross, Published by Quality of Life Publishing Co 2009 ISBN 978-0-9816219-9-9
Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!
