Elefthérios Kyriákou Venizélos (kreeka keeles Ελευθέριος Κυριάκου Βενιζέλος, Eleuthérios Kyriákou Venizélos; 23. (vkj 11.) august 1864 – 18. märts 1936) oli Kreeta ja Kreekapoliitik ning iseseisvuslane. Ta läks ajalukku Kreeka riigi laiendaja ja liberaalse demokraatia edendajana.[1][2][3] Ta juhtis Liberaalset Parteid ning oli aastatel 1910–1933 kaheksal ametiajal Kreeka peaminister.
Ta suurendas läbikäimist Euroopa kontserdi suurjõududega ning mõjutas suuresti nii riigi sise- kui välispoliitikat. Seetõttu on teda nimetatud tänapäeva-Kreeka loojaks.[4]
Ta jõudis suurde rahvusvahelisse poliitikasse kui tagas Kreeta Riigile autonoomia ning hiljem liitisKreeta saare Kreekaga. Aastal 1909 kutsuti ta Ateenasse, et lahendada poliitiline tupikseis ja teha temast peaminister. Ta viis sisse põhiseadus- ja majandusreformid, millest algas Kreeka ühiskonna moderniseerimine. Lisaks korraldas ta tulevaste sõdade tarbeks ümber Kreeka armee ja mereväe.[5] Enne 1912.–1913. aasta Balkani sõdu õnnestus Venizelosil liituda Balkani Liigaga, mis oli sõjaline liit Osmanite Riigi vastu. Tema diplomaatilise osavuse tulemusel kasvas Kreeka rahvaarvult ja pindalalt kaks korda suuremaks, endale saadi Makedoonia, Ípeiros ja osad Egeuse saared.
Jaanuaris 1933 sai temast viimast korda peaminister. Pärast märtsis 1935 toimunud riigipöördekatset põgenes ta Pariisi, kus ta aasta hiljem suri. Ta maeti Kreetale Akrotiri poolsaarele Chaniá äärelinna ehk oma sünnikoha lähistele. Venizelose perekonna hauad on saanud kohalikuks vaatamisväärsuseks.