Eino Leino

See artikkel räägib luuletajast. Maadleja kohta vaata artiklit Eino Leino (maadleja).

---

Eino Leino
Sünniaeg	6. juuli 1878
Surmaaeg	10. jaanuar 1926 (47-aastaselt)
Amet	kirjanduskriitik

Eino Leino (sünninimega Armas Einar Leopold Lönnbohm; 6. juuli 1878 Paltamo vald – 10. jaanuar 1926 Tuusula vald) oli soome kirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja kriitik. Ta tõlkis soome keelde nii proosat kui ka luulet, muu hulgas Dante "Jumaliku komöödia".

Tema sünniaastapäeval, 6. juulil tähistatakse Soomes Eino Leino päeva. Selle tähtpäeva auks heisatakse ka Soome riigilipp.^[1][2]

Elulugu

Ta õppis aastast 1895 Helsingi ülikoolis, kuulus vabameelsesse ringkonda Nuori Suomi; tegutses kirjandus- ja teatriarvustajana ning ajakirjanikuna; reisis välismaal, käis 1921. aastal Eestis.

Leino on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Eino Leino ja Eesti

Aastal 1921 Leino kirjutas Konstantin Pätsile ja palus saada Eesti kodanikuks.^[3] Samal ajal taotles ta Soome kodakondsusest vabastamist K. J. Ståhlbergilt.^[3]

Eino Leino

Looming

Kogude "Püha kevad" (1901) ja "Kangastusi" (1902) traagilise optimismi kaudu areneb looming kõrgjärku, mille meistrisaavutus on rahvalaulupäraste ballaadide kogu "Helkavirsiä" (1903) ja "Helkavirsiä. Toinen sarja" (1916), eesti keeles August Anni tõlkes "Helkalaulud" (1922). Hilisemas luules rohkenevad sünged toonid ning filosoofilised ja teosoofilised elamused.

Teosed eesti keeles

• "Kaunimad laulud" (luule valikkogu). Koostanud August Annist ja Debora Vaarandi; soome keelest tõlkinud August Annist, Ellen Niit, Ants Oras, Gustav Suits, Debora Vaarandi. Eesti Raamat, Tallinn 1972
• "Päikesepoeg: valitud luulet". Koostanud Debora Vaarandi (samad tõlkijad kes eelmisel valikkogul), Eesti Raamat, Tallinn 1998
• "Hing". Ajakiri Romaan, nr 8, II aastakäik, lk 247, 1923

Vaata ka

• Eino Leino auhind

Viited

1. "Kas teadsid: millal ja miks heisatakse Soomes riigilipud?". maailm.postimees.ee. 25.2.2017. Vaadatud 6.7.2024
2. "Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid". tartu.postimees.ee. 6.12.2019. Vaadatud 6.7.2024
3. Soome Suursaatkond Tallinnas. "Eino Leino".

Kirjandus

Raamatud

• Hannu Mäkelä, "Meister: Eino Leino elu ja surm" (biograafiline romaan). Soome keelest tõlkinud Piret Saluri, luuletused tõlkinud Leelo Tungal. Sinisukk, Tallinn 2003, 535 lk
• Aino Thauvón-Suits, "Minu mälestuste Eino Leino: kannatav inimene". Soome keelest tõlkinud Ene Kaaber ja Mari Maasik, värsid tõlkinud August Annist jt, järelsõna: Rutt Hinrikus. Ilo, Tallinn 2005, 272 lk

Artikleid

• Heldur Niit, "Eino Leino taas Eestis" (valikkogu "Kaunimad laulud" arvustus) – Looming 1973, nr 1, lk 160–167
• Nigol Andresen, "Eino Leino hinnanguid eesti kirjandusele" (Gustav Suits, luulekogu "Elu tuli"; Friedebert Tuglas, soomekeelne novellivalimik "Vilkkuva tuli") – Keel ja Kirjandus 1975, nr 10, lk 616–619
• Eino Leino "Eesti muljed". Tõlkinud ja kommenteerinud Sirje Ruutsoo (= Sirje Kiin) ja Heldur Niit – Keel ja Kirjandus 1978, nr 8, lk 491–499
• Hella Wuolijoki, "Mälestusi Leinost". Soome keelest tõlkinud Linda Viiding – Looming 1986, nr 7, lk 938–953

Välislingid

• August Anni, Kolm Eino Leino hõimuballaadi., Looming nr. 10/1926
• "Eino Leino". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.