Eiki Nestor (sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas) on Eesti poliitik. Ta oli Andres Tarandi valitsuses portfellita minister ja Mart Laari valitsuses sotsiaalminister. Alates 20. märtsist 2014 kuni 29. märtsini 2019 oli ta Riigikogu esimees.
Haridus
Töökohad
- Keila Autobaasi nr. 14 osakonnajuhataja 1976–1982
- Autotranspordi- ja Maanteetöötajate Ametiühingu töökaitse peainspektor 1982–1989
- Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu aseesimees, esimees 1989–1992
Poliitiline tegevus
27. detsembrist 1988 oli Eiki Nestor Eestimaa Kommunistliku Partei liige.[1]
Alates 1994. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (Mõõdukate) liige. VII Riigikogu liige aastatel 1992–1994. Aastatel 1994–1995 oli ta regionaalminister. VIII Riigikogu liige aastatel 1995–1999. Samal ajal kuulus aastatel 1996–1999 ka Tallinna Linnavolikogusse. Sotsiaalminister aastatel 1999–2002. IX Riigikogu 1999 ja 2003. Ta oli X Riigikogu liige 2003–2007, XI Riigikogu liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige 2011–2015. Alates 2014. aastast oli ta Riigikogu esimees. XIII Riigikogu valimistel sai Nestor 3744 häält ja osutus valituks. 30. märtsil 2015 valiti Eiki Nestor 58 Riigikogu liikme häälega tagasi Riigikogu esimeheks. Nestor kandideeris ka 3. märtsil 2019 toimunud XIV Riigikogu valimistel, kuid esmakordselt 27 aasta jooksul ei osutunud valituks.
Nestor kandideeris ka 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 276 häält ning ei osutunud valituks.
Ühiskondlik tegevus
Nestor on 1997. aastast Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu volikogu esimees. Ta on 2002. aastast Tagatisfondi nõukogu liige ning 2002. aastast Jalgpalliklubi FC Toompea juhatuse liige.
Ta oli Stabiliseerimisreservi nõukogu liige 2007–2011. Nestor on olnud Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige.
Aunimetused ja autasud
Artikleid
Isiklikku
Talle meeldib mängida keeglit.[4]
Tema äi oli Ahto Vesmes.
Tal on pojad Siim ja Madis.[5]
Viited
Välislingid