Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus, mis teostas alates 1947. aasta jaanuarist Eestis sovetivõimuvastase metsavendluse ehk relvastatud "poliitilise banditismi" vastast võitlust.
Osakonna 2-N ülema asetäitja, Vassili Zagrebalov (–1951)[3]; Vassili Beljajev (11.1946 – 02.1952); Igor Andrejev (2.01.1952 – 16.06.1953)
Organisatsioon
Osakond 2N koosnes Tallinnas ENSV RJM asuvatest keskosakondadest ja maakonnajaoskondadest. 1947. aasta suvel liideti RJM 2N osakonna koosseisu ka senini Eesti NSV SM allunud Eesti NSV SM Banditismivastase võitluse osakonna 154 töötajat ning kohalikest sovetiaktivistidest moodustatud maapiirkondades asuvad hävituspataljoni 276 palgalist liiget.
ENSV RJM 2-N osakonna 1. jaoskond,
ülem Mihhail Filimonov (jaanuar 1946 – mai 1948); Sergei Kisseljov (juuni 1950 – juuli 1952); Igor Andrejev (1.02.1951 – 2.01.1952);
Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenie)), mida aastatel 1951–1956 kasutati Inglise luure MI-6 vastastes luuremängudes (legendeerijärgne metsavendade gruppide tegevus Eesti NSV-s),
„"Seoses SM [banditismivastase võitluse osakonna] ja maakonnaosakondade banditismivastase võitluse jaoskondade üleminekuga Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi alluvusse ja banditismivastse võitluse operatiiv-agentuurtöö õigeks korraldamiseks, sätestada, et RJM osakond, RJM maakonnaosakonnad ja maakondade BVV jaoskonnad teostavad agentuur-operatiivtööd kogu ENSV territooriumil /linnades ja maarajoonides/ ja nende töö peasuunaks on [võitlus] poliitilise banditismiga.[...]
Juhtudel, kui agentuurtöötluse käigus, kinnipeetud kurjategijate osas läbiviidud uurimise või kuritegude juurdlusel selgub, et asi ei ole poliitilise banditismi värvinguga, antakse juurdlusmaterjalid ja kinnipeetud kurjategijad organi ülema sanktsiooniga üle SM maakonnaosakonnale, millise funktsiooniks on võitlus kriminaalse banditismiga.[...].“
– ENSV julgeolekuministri Boris Kummi direktiiv 25. märtsist 1947. a.