Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali välja antavatest elutööpreemiatest, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest.[1]
Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat. Rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemiaid antakse välja alates 2014. aastast.[1]
Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]
Rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia laureaadid
- 2014 – Igor Tõnurist (Eesti rahvarõivakultuuri väärtustamise ja edendamise eest)
- 2015 – Ingrid Rüütel (pärimuskultuuri eestkõnelejale ja õpetlasele – eesti rahvakultuuri hoidmise ja arendamise eest)
- 2016 – Ants Üleoja (Eesti koorimuusika vanameistrile, pikaajalisele õppejõule ja laulupidude üldjuhile)
- 2017 – Liivi Soova (Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja)
- 2018 – Olev Oja (tänuks kasvatamast põlvkondi dirigente, muusikaõpetajaid, koorilauljaid)
- 2019 – Paul Bobkov (pikaajalise tegevuse ja panuse eest tantsuvaldkonnas)
- 2020 – Ene Jakobson (Oma tantsi hoidagemme, Harju tantsi hakkagemme ... Tänukummardus isikupärasele rahvatantsumentorile, uute tantsude loojale, Sõlekese vaimsele emale.)
- 2021 – Ottilie-Olga Kõiva (viljaka töö eest folkloristina ning rahvus- ja rahvakultuuri tutvustajana ja talletajana)
- 2022 – Maie Orav (teenekas rahvatantsujuht ja tantsupedagoog, tantsupeo üldjuht ning meeste tantsupeo mõtte algataja.)
Vaata ka
Viited
