Mittetulundusühing Eesti Keemiaselts (lühendEKS) on Eesti Keemikute Seltsi ja Eesti Keemia Seltsi õigusjärglane. Eesti Keemikute Selts loodi vahetult pärast Vabadussõda. Asutamise ajaks on 21. juuli 1919, mil Tallinna-Haapsalu Rahukogu kandis selle ühingute ja koondiste registrisse. See oli esimene erialaselts vastselt iseseisvunud Eestis.
Eesti Keemiaselts koondab keemiaspetsialiste erinevatest valdkondadest, et arendada keemiateadust ja -haridust, propageerida rohelise keemia ja ringmajanduse põhimõtteid ühiskonna arengu ja heaolu hüvanguks. Selleks teavitatakse kogukonda keemiateaduse ja keemiatööstuse probleemidest, selgitatakse nende sisu ja pakutakse võimalusel sobivaid lahendusi. Selts korraldab konverentse, seminare, kokkutulekuid ja õppereise, levitab muul viisil keemiaalaseid teadmisi, loob ja levitab eestikeelset keemiaalast terminoloogiat ning sõnavara, osaleb koolide ning ülikoolide keemiahariduse edendamisel ja arendab rahvusvahelist koostööd keemikutega üle maailma.
Seltsi töövaldkonnad
Välissuhted
Keemianomenklatuur ja -terminoloogia
Keemiateadmiste ja teaduse propageerimine ning keemiaharidus
Tööstuskeemia
EKS on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga 5.04.2011, koordineerib oma tegevust Euroopa Keemia Seltside Föderatsiooniga, Euroopa Keemia Inseneride Föderatsiooniga, Soome Keemia Seltsiga ja Ameerika Keemia Seltsiga.
Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga vähemalt bakalaureusekraadiga isik, kes soovib arendada Seltsi eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Seltsi noorliikmeks võib olla ka keemiaerialade üliõpilane. Seltsi vastuvõtmise otsustab Seltsi volikogu.
Ajalugu
Eesti Keemikute Selts (EKS) registreeriti Tallinna-Haapsalu Rahukogus 21. juulil 1919. See oli iseseisvunud Eesti esimene erialaselts. Seltsi algatajad olid Arnold Aljak, Jüri Annusson, Friederich Mirka. Eesmärgid olid põhikirja järgi Eesti keemikute ühendamine ühiseks kutsealaseks tööks, Eesti keemiateaduse ja -tööstuse ning majanduselu arendamiseks ja kutsealaste huvide kaitseks.
Aastatel 1941–1945 oli tegutsemine osaliselt peatatud. Riikliku Keskarhiivi vastus EKS-le (nr 7-2/86 13.03.1989): „Osa Eesti Vabariigi ajal tegutsenud seltse ja ühinguid said loa Saksa okupatsiooni ajal edasi tegutsemiseks. Nii on Tallinna prefektuuris 30.09.1943 registreeritud seltside ja ühingute nimekirjas ka Eesti Keemikute Selts, asukoht Tallinn, Suur-Karja 5-2“.
25. veebruarist 1945 tegutses ühing Üleliidulisele Teadus-Tehnilise Ühingu nõukogule alluva Eesti Teaduslik-Tehnilise Ühingu (ETTÜ) keemiasektsioonina (suunad: huvilistele keemiaalaste loengute, erialaste konverentside ja ekskursioonide korraldamine ning Tehnika Bülletääni keemiaalaste artiklite kirjutamine). 31. augustil 1955 loodi D. I. Mendelejevi nimelise Üleliidulise Keemia Seltsi Eesti Vabariiklik osakond. Aastatel 1981-1988 tegutsesid järgmised sektsioonid: ajaloo, keemiaõpetajate, polümeermaterjalide, põlevkivikeemia, tehnika, keskkonnakaitse, keemia nomenklatuur ja terminoloogia.
11. mail 1998 kanti Eesti Keemia Selts mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Sektsioonid: tööstuskeemia, keemiateadus, keemiaharidus, keemiaterminoloogia, keskkonnakeemia, teadus-tehniline info, välissuhted, keemiatehnika, looduslike ainete keemia, keemiaklubi. 1999. aasta aprillis liitus EKS Eesti Teadusseltside Säästva Arengu Nõukogu seisukohtadega.
15. juunil 2017 nimetati ühing Eesti Keemiaseltsiks.
