Eesti-Jaapani suhted

Eesti delegatsioon kohtumas 2020. aastal Jaapani peaministriga

Eesti-Jaapani suhted on kahepoolsed suhted Eesti ja Jaapani vahel.

Ajalugu

Jaapani keiser Akihito Tallinnas 2007. aastal
Eesti-Jaapani suhteid tutvustava raamatu esitlus välisministeeriumis

Jaapan tunnustas Eesti Vabariiki 6. märtsil 1919 de facto ja 26. jaanuaril 1921 tunnustas Antanti Ülemnõukogu (sh Jaapan) Eesti Vabariiki de iure.[1] 8. märtsil 1921 tunnustas Jaapan Eesti Vabariiki de iure ka eraldi aktiga.[1] 1921. aastal määrati Riiasse ajutine asjur, kes kattis ka Eestit. 1937. aastal akrediteeriti Riias resideeriv Jaapani saadik Shin Sakuma ka Tallinna.[1]

Pärast Eesti Vabariigi taastamist 20. augustil 1991 andis Jaapanist saadetud erivolitustega suursaadik 6. septembril 1991 Tallinnas üle Jaapani valitsuse ametliku läkituse Eesti Vabariigi tunnustamise kohta. Kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted taastati 10. oktoobril 1991.[1]

Aastast 1992 tegutseb Tallinnas Eesti-Jaapani Assotsiatsioon.[1]

24.25. mail 2007 toimus Jaapani keisri Akihito ja keisrinna Michiko ametlik visiit Eestisse.[2]

Kultuurisuhted

Kaido Höövelson 2008. aastal.

Kaido Höövelson ehk Baruto on esimene eestlane, kes pääses elukutseliseks sumomaadlejaks Jaapanis. Püsiva põlvevigastuse tõttu pidi ta 11. septembril 2013 sumokarjäärist loobuma.[3]

Jaapani vioolamängija Mari Adachi esines Pärnu muusikafestivalil.[4]

Eesti Saku ja Jaapani Saku on alates 1. maist 2007 sõpruslinnad.[5]

Diplomaatilised esindused

Jaapani Suursaatkond Eestis

1. jaanuaril 1993 avati Jaapani Suursaatkond Tallinnas. 4. märtsil 1996 avati Eesti Suursaatkond Tokyos.[1]

Viited

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!