Pärast kooli lõpetamist töötas Oja koorijuhi ja muusikapedagoogina. Samuti tegutses ta muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat Sergei Prokofjevit.
Looming
Seni on arvatud, et Eduard Oja looming ei ole kuigi mahukas, kuna mitmed teosed on aegade jooksul hävinud. Valdav osa tema teadaolevast loomingust on aga ülimalt omanäoline ja väärtuslik. On ka arvatud, et tema säilinud lihtsalt ei tunta veel korralikult.[1]
1930. aastate esimese poole loomingus (klaveripalade tsükkel "Vaikivad meeleolud"; "Ajatriloogia" tšellole ja klaverile; klaverikvintett) on Oja ulatuslikult kasutanud oktatoonilist helirida.[2]
Helilooming
1928
Variatsioon-fantaasia Kurval meelel kõnnin mina klaverile
1929
Kvartett Talveöine sopranile, klaverile, viiulile ja tšellole (tekst Jaan Kärner)
1930
Vaikivad meeleolud klaverile
Ilupoeem sümfooniaorkestrile
1932
Aeliita süit viiulile ja klaverile
Sugestioonid klaverile
1933
Suurt Marit ja pisikest Peetrit kantaat solistile, naiskoorile, klaverile ja orkestrile (rahvaluule)
Ööpoeem baritonile ja sümfooniaorkestrile (tekst Anna Haava)
Vaikivad meeleolud keelpilliorkestrile
1934
Ajatriloogia tšellole ja klaverile
Eesti tants nr 1 viiulile ja klaverile
1935
Klaverikvintett
1936
Ajatriloogia sümfooniline süit
Humoresk sümfooniaorkestrile
1937
Eesti tants sümfooniaorkestrile
Quasi marcia funebre sümfooniaorkestrile
Eesti tants nr 2 viiulile ja klaverile
1938
Aeliita süit
1940
Lunastatud vanne
1941
Müsteeriumid sümfooniline poeem
1942
Mere laul sümfooniline pilt
1943
Rätsep Õhk ja tema õnneloos laulumäng ballaad tšellole ja harfile
1945
Vanas stiilis sümfooniline süit
1947
Suur Oktoober kantaat lugejale, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
Lisaks erinevaid koori- ja soololaule
Artikleid
"Muusika elukutsena". 1. osa. Muusikaleht 5/6, 1936
"Inspiratsioon". Muusikaleht 7/8 1936
"Muusika elukutsena". 2. osa. Muusikaleht 9, 1936
"Muusikalistest võistlustest ja nende tulemustest". Muusikaleht 2, 1938
Viited
↑Aare Tool. "Muusikalooline järeleaitamistund". Sirp nr 4, 29. jaanuar 2016. Lk 11
↑Aare Tool (2016). Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Lk 109-111.
Kirjandus
Lillenupuste. "Helilooja Eduard Oja. Mees, kes ei jäta juba ütlemata...". Esmaspäev nr 35, 27. august 1938. Lk 7