|
E-etteütlus
E-etteütlus on alates 2008. aastast Vikerraadios emakeelepäeva puhul toimuv eesti keele õigekirja võistlus. Algselt ühekordse projektina mõeldud ettevõtmisest on saanud üks emakeelepäeva olulisemaid sündmusi, mida 2018. aastal tõsteti esile ka aasta keeleteo valimisel.
2008. aastal 277 osalejaga toimunud e-etteütlus on kasvanud ettevõtmiseks, millest võtab igal aastal osa juba tuhandeid inimesi. Senine e-etteütluse osalejate rekord sündis 2023. aastal, kui Vikerraadiosse jõudis 10 890 etteütlust[1], neist 432 olid 100% korrektsed. Juba mitmendat aastat on koolide osalusrekord Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi käes, kust 2023. aastal osales 410 kirjutajat. Rohkem kui sada tööd esitati Nõo reaalgümnaasiumist, Püha Johannese koolist, Tallinna 21. koolist, Viljandi gümnaasiumist, Kohtla-Järve gümnaasiumist ja Väike-Maarja gümnaasiumist.
Etteütlus loetakse ette Vikerraadios ning see tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel e-etteütluse aknasse.
16 aasta jooksul on Vikerraadio toimetusse jõudnud ligi 81 000 etteütluse, kuid tegelik e-etteütluse kirjutajate arv on märksa suurem, kuna paljud teevad etteütlust isekeskis, seda ära saatmata.
2020. aastal lükati e-etteütlus edasi seoses koroonapandeemiaga Eestis.[2] Etteütlus toimus Vikerraadio sünnipäeval, 3. aprillil 2020 kell 10.30.
2023. aasta e-etteütlus toimus 14. märtsil.
Võistluskategooriad
Etteütlusel saab osaleda viies kategoorias:
- õpilased,
- täiskasvanud,
- filoloogid ja emakeeleõpetajad,
- muu emakeelega inimesed,
- välismaal elavad-õppivad eestlased,
- eriauhinna saab (alates 2017. aastast) parim nutiseadmega kirjutaja.
Alates 2018. aastast on e-etteütluse võistlusel võimalik osaleda ka kuulmispuudega inimestel, kes saavad lugeda teksti huultelt.
Etteütluse tekst on kõigis kategooriates sama, kuid võitjad otsustatakse eraldi. Üldvõitjaks tuleb osaleja, kes saadab kõige kiiremini täiesti korrektse teksti. Laulupeoteemalise tekstiga märkis Vikerraadio 2019. aastal nii eesti keele aastat kui ka Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastat. Võistlusel osales ka laulupeo kunstiline meeskond.
Korraldajad
E-etteütluse idee autor on Riina Rõõmus ja projektijuht Laura Raudnagel (Teder).
E-etteütlust korraldavad Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Eesti Keele Instituut.
Teksti koostajad
2023. aasta e-etteütluse teksti koostasid
- Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja
- Maire Raadik, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
- Joosep Susi, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse doktorant ja Tallinna Ülikooli nooremlektor
- Triin Toome-Hosman, Türi Ühisgümnaasiumi ja Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskuse eesti keele õpetaja
- Merilin Aruvee, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor
- Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees, Tartu Ülikooli keelenõunik
- Sirli Zupping, haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik
- Piret Kriivan, Vikerraadio vastutav toimetaja, "Keelesaate" autor
Varem on teksti koostajate hulgas olnud ka Martin Ehala, Edward Kess, Priit Kruus, Maris Jõks, Killu Mei ja Piret Kärtner.
Osavõtt
Osalejate arv aastati
| Aasta
|
Osalejad
|
| 2008
|
277
|
| 2009
|
413
|
| 2010
|
754
|
| 2011
|
1070[viide?]
|
| 2012
|
3670[3]
|
| 2013
|
2910
|
| 2014
|
4319
|
| 2015
|
4225[4]
|
| 2016
|
5573
|
| 2017
|
5881
|
| 2018
|
6377[5]
|
| 2019
|
7969[6]
|
| 2020
|
7529[7]
|
| 2021
|
10 050[8]
|
| 2022
|
8942[9]
|
| 2023
|
10 890[10]
|
| 2024
|
10 864[11]
|
Võitjaid
Esimestel aastatel e-etteütlusel kategooriaid ei olnud, võitjad olid järgmised: 2008. aastal Laurits Leedjärv, 2009. aastal Riin Raadla ja 2010. aastal Ann Metslang.
- 2011. aastal võitsid e-etteütluse Nele Otto (filoloogide kategoorias), Riina Vällo (täiskasvanute kategoorias), Kadi Poll ja Jolanta Harak (Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpilased, õpilaste kategoorias) ning Sirli Tasa (muu emakeelega). Täiesti korrektset teksti ei saadetud: filoloogide kategooria võitja tegi ühe vea, täiskasvanute kategooria võitja kaks viga, mõlemal õpilaste kategooria võitjal oli kolm viga ning muu emakeelega osalejatest parimal 13 viga.[12]
- 2013. aastal võitsid e-etteütluse Maarja Jalasto (täiskasvanute kategoorias; ta jõudis korrektse kirjapildiga etteütluse ära saata enne, kui eetris lõppes teksti teistkordne ettelugemine), Tallinna Ülikooli magistrant Kais Allkivi (filoloogide kategoorias), Merit Kraav Reaalkoolist (õpilaste kategoorias) ja Kirsti Malmi (muu emakeelega inimeste kategoorias). Kokku laekus 37 veatut vastust.[14]
- 2014. aastal võitsid e-etteütluse Margot Arula (täiskasvanute kategooria), Averonika Beekmann (filoloogide kategooria, võitis teist korda), Britta Pung (Tallinna 21. kooli õpilane) ja Mihhail Sorokin (muu emakeelega). Parimatele olid auhinnaks e-lugerid, auhinna sai ka õpilaste kategooria võitja emakeeleõpetaja.[15]
- 2017. aastal võitsid e-etteütluse Tiina Mahler-Jaaniste (üldvõitja, filoloogide kategooria), Liisa-Andra Lohu (täiskasvanute kategooria), Elo Maria Pauman Hugo Treffneri gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Tereza Špongolts (muu emakeelega) ja Aivar Paidla (välismaal elavad eestlased; võitis teist korda). Esimest korda välja antud eriauhinna parimale nutiseadmega e-etteütluse kirjutajale sai Riina Tobias. Täiesti veatuid etteütlusi jõudis toimetusse 37.[19]
- 2018. aastal võitsid e-etteütluse Rudolf Purge (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Tiina Laansalu (filoloogide kategooria), Saskia Saara Simisker Eesti Rahvusvahelisest Koolist (õpilaste kategooria, tema õpetaja on Maren Toom), Olga Gerassimenko (muu emakeelega) ja Riita Märka (välismaal elavad eestlased). Parim nutiseadmega osaleja oli teist aastat järjest Riina Tobias. Veatuid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 37, aga palju oli 1-2 veaga tekste.[20]
- 2019. aastal võitsid e-etteütluse Ragne Rambi (üldvõitja, filoloogide kategooria), Margit Kerov Kadrina Keskkoolist (õpilaste kategooria), Made Isak (täiskasvanute kategooria), Olga Gerassimenko (muu emakeelega kategoorias; võitis teist korda) ja Keiu Must (parim välismaal elavate eestlaste kategoorias ja ka nutikategoorias). Vaegkuuljate kategoorias võitis Kadi Särgava. Korrektseid etteütlusi jõudis Vikerraadio toimetusse 59, palju oli ka 1-2 veaga tekste.[21]
- 2021. aastal võitsid e-etteütluse Liisa-Andra Lohu (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Ingrid Alla Hugo Treffneri Gümnaasiumist (õpilaste kategooria), Sandra Nahkur (muu emakeelega kategooria), Kais Allkivi-Metsoja (filoloogide kategooria) ja Merike Saarmann (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja oli Irja Toots. Vaegkuuljate kategooria võitja oli Olav Kruus. Vikerraadiosse jõudis 10 050 e-etteütlust. Kokku laekus 75 veatut etteütlust.
- 2022. aastal võitsid e-etteütluse Triin Siiber (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Mona Rea Nerva Saverna Põhikoolist (õpilaste kategooria), Kärt Normann (filoloogide kategooria), Jev (muu emakeelega kategooria) ja Marilin Greim (välismaal elavate eestlaste kategooria), parim nutiseadmega kirjutaja on Margit Kerov.
- 2023. aastal võitsid etteütluse Martin Leis (üldvõitja, täiskasvanute kategooria), Kristofer Oja Nõo reaalgümnaasiumist (õpilaste kategooria), Marju Roberts (filoloogide kategooria), Julia Männik (muu emakeelega kategooria) ja Annika Kluge (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja oli taas Margit Kerov. Vaegkuuljate kategooria võitis Külliki Bode.
- 2024. aastal võitsid etteütluse Brita Kaasik (üldvõitja, filoloogide kategooria), Dorian Tamm Tallinna 32. keskkoolist (õpilaste kategooria), Ralf Tambets (täiskasvanute kategooria), Vera Rõika (muu emakeelega kategooria) ja Edith Maasik (välismaal elavate eestlaste kategooria). Parim nutiseadmega kirjutaja oli taas Margit Kerov. Vaegkuuljate kategooria võitis Teet Kallaste.
Näide
„Luulekogu „Tolmust ja värvidest“, niinimetatud 40 kiri ja kas või keelefilosoofiline esseistika on vaid üksikverstapostid Jaan Kaplinski, hiljutise juubilari paljutahulisel loometeel.
Nii-öelda kaplinskilikkuse pärisosaks või kvintessentsiks on eesti keel ja meel, millest luuletaja kõneles 2000. aastal saates „Ööülikool“, ning ühtekuuluvustunne loodusega.
Sellesinase vaimusuuruse tähtpäeva puhul võiks e-etteütluse sootuks kalevi alla panna ja kõrvu Wiedemanni keeleauhinnaga välja anda hoopistükkis preemia inimesele, kes kannab hoolt soomeugriliku väärtussüsteemi ja väge täis keele eest.
Inimlik-lihtsates refleksioonides mõistaks ta hukka, kuidas nüüdisühiskond meie emakest Maad võikalt üle ekspluateerib.
Emakeelt, mida meie, läänemeresoomlased ja loodususku rahvas, päevast päeva kasutame, räägime alati õigesti.“
– Vikerraadio
2021
Viited
Välislingid
|
|
