Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum oli Tartus 1982. aastal asutatud muuseum, mis oli pühendatud Nõukogude Liidu rajaja Vladimir Iljitš Lenini (Uljanovi) nooremale vennale Dmitri Iljitš Uljanovile, kes õppis 1900. aasta septembri lõpust 1901. aasta detsembri alguseni Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viiendal kursusel.[1]
Muuseum reorganiseeriti aastatel 1988–1989, selle uueks nimeks sai Tudengimuuseum. 1997. aastal muuseum suleti.[2]
Ajalugu
Muuseum avati Tartu Riikliku Ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 15. septembril 1982[3]. See tegutses Vaksali linnaosas Nikolai Burdenko tänav (hilisem Veski tänav) 61[2] asuva puumaja mansardkorrusel, kus Dmitri Uljanov õpingute ajal 1900–1901 elas. Ekspositsioonis oli nii Uljanovile kuulunud kui ka ajastule tüüpilisi esemeid, mille abil tutvustati tema tegevust arstina ja revolutsioonilise liikumise osalisena: koopiad Uljanovi avaldustest Tartu ülikooli rektorile ja arstiteaduskonna dekaanile vastuvõtuks V kursusele, tema isikliku toimiku lehtede koopiad, sandarmi ettekirjutus, mis keelas osalemise mis tahes salaühingutes, eksamiprotokollid ning Dmitri Uljanovi allakirjutatud arstivanne. Muuseumi osaks oli ka nimitegelase memoriaaltuba, mis püüdis võimalikult täpselt jäljendada XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse Tartu tudengi üürituba. Toa eksponaadid valiti kirjelduste põhjal, mis sisaldusid Uljanovi kirjades omastele. Lisaks tutvustati muuseumi avamisaegses ekspositsioonis laiemalt üliõpilasliikumist ja marksismi levikut sajandivahetuse Tartus ning põgusalt ka ülikooli "tänapäeva" 1982. aastal.[3] Dmitri Uljanovi kortermuuseum oli Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo Muuseumi filiaal. 1988. aastal ilmunud raamatu "Tartu muuseumid" andmeil külastas muuseumi keskmiselt 10 000 inimest aastas. Aastatel 1982–1986 oli muuseumi juhataja Elli Jaska, kelle ametikoha võttis 1986. aastal üle ajaloolane Aleksei Paukson[1], senine muuseumi vanemteadur[4].
1988.-1989. aastal reorganiseeriti muuseum Tudengimuuseumiks, kus eksponeeriti tudengitoa sisustust XVII sajandil, XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses (publikule avati uus ekspositsioon detsembris 1989[5]). 1997. aastal Tudengimuuseum likvideeriti ning varad viidi TÜ ajaloomuuseumisse Toomemäel. Ajaloomuuseumi tollane direktor Ela Martis põhjendas sulgemist ruumide kehva seisukorraga, samuti tudengite passiivsusega: ärksam osa tudengeist oli Martise sõnul koondunud organisatsioonidesse ja muuseumi ei vajanud, "tudengid, kes pole organiseerunud, ei käi niikuinii kusagil, ka nemad seda muuseumi ei vaja".[2]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Irene Rosenberg, "Tartu muuseumid", Tallinn: Perioodika, 1988, ptk "D. Uljanovi Kortermuuseum", lk 107–110
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Jüri Saar "Tudengimuuseum likvideeritakse" Postimees, 27. august 1997 (vaadatud 22.04.2018)
- ↑ 3,0 3,1 Juhan Sepp, Frants Kupp "Tartu Riikliku Ülikooli juubelipidustustelt" (alapealkiri "Avati D. Uljanovi kortermuuseum" DIGAR/Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 25 september 1982, lk 1 (vaadatud 22.04.2018)
- ↑ Protsin, Ain "Dmitri Iljitš Uljanovi 110. aastapäeva teaduslik konverents 1984. a. (Piltteavikud) kataloogis Ester (vaadatud 22.04.2018)
- ↑ Terje Lõbu (tudengimuuseumi teadur) "Tudengimuuseum kutsub" Õpetajate Leht, 15. detsember 1990, lk 7
Kirjandus
- Terje Lõbu "Noorema venna muuseum", Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXXII, Tartu: 2001, lk 74–81
- Irene Rosenberg, "Tartu muuseumid", Tallinn: Perioodika, 1988, ptk "D. Uljanovi Kortermuuseum", lk 107–110
- Leenu Siimisker, "Mälestusi ja mõtteid Veski tänava tudengimuuseumi puhul", Edasi, 20. september 1989, lk 4
Välislingid
