"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Tõlge ja kommentaar
Esimene peatükk
[16a] Kõigepealt tuleb kindlaks määrata (θέσθαι), mis on nimi (ὄνομα) ja mis on tegusõna (ῥῆμα), seejärel, mis on eitus (ἀπόφασις) ja jaatus (κατάφασις) ja predikatsioon (ἀπόφανσις) ja ütlus (λόγος).
Niisiis, asjad, mis on hääles (φωνῇ), on hinges olevate passioonide (παθημάτων) sümbolid (σύμβολα), ja kirjutatud asjad (γραφόμενα) on hääles olevate asjade sümbolid. Ja niinagu kirjatähed ei ole kõigil [16a5] samad, ei ole ka hääled samad. Küll aga on asjad, mille märgid (σημεῖα) hääled esmaselt (πρώτων) on, kõigil samad hinge passioonid, ja need asjad, mille sarnasused (ὁμοιώματα) need on, on samuti samad asjad (πράγματα).
Kirjandus
- John Ackrill. Categories and De Interpretatione, tõlgitud märkustega, Oxford: Oxford University Press 1963.
