Danmarks Nationalbanki peahoone Kopenhaagenis aadressil Havnegade 5
Danmarks Nationalbank ehk Nationalbanken on Taani keskpank. Pank ei ole euroala liige, kuid kuulub siiski Euroopa Keskpankade Süsteemi. Alates panga asutamisest aastal 1818 on Nationalbankeni kui sõltumatu ja usaldusväärse asutuse eesmärk olnud emiteerida Taani valuutat krooni ja tagada selle stabiilsus. Täielik vastutus panga rahapoliitika eest lasub panga nõukogul.[1]
Panga nõukogu koosneb kolmest liikmest ja nõukogu esimehe määrab ametisse kuningas. Ülejäänud kaks liiget määrab ametisse panga juhatus. Alates 2013. aastast on panga juhataja Lars Rohde.[2]
Danmarks Nationalbank täidab kõiki Taani keskvalitsuse võla haldamisega seotud ülesandeid. Vastutuse jagamine on kehtestatud Taani rahandusministeeriumi ja keskpanga vahelise lepinguga. 2016. aasta seisuga oli panga reservide suurus veidi üle 479 miljardi Taani krooni (üle 64 miljardi euro).[3]
Ajalugu
Nationalbankeni esimene asukoht Kopenhaagenis Slotsholmeni saarel ajaloolise börsihoone kõrval (u 1850)Aastatel 1866–1870 ehitatud J. D. Herholdti hoone 1899. aasta paiku
Panga asutas 1818. aasta 1. augustil kuningas Frederik VI. Erapangale anti esialgu 90-aastane monopol raha emiteerimiseks ja seda pikendati 1907. aastal kuni aastani 1938. Aastal 1914 sai pangast Taani valitsuse ainus pankur ja aastal 1936 muutus pank valitsusest täielikult sõltumatuks.
Panga praeguse peakontori hoone projekteeris tunnustatud taanlasest arhitekt Arne Jacobsen koostöös kaasmaalaste Hans Dissingi ja Otto Weitlingiga. Pärast Jacobseni surma viis hoone ehituse lõpuni tema büroo, uue nimega Dissing+Weitling.
Taani kroone ja Fääri kroone trükiti kuni aastani 2016 Nationalbankeni enda rahatähtede trükikojas.[4] Trükkimine lõpetati 2016. aasta 20. detsembril ja sularaha vähenenud nõudluse tõttu hakati rahatähtede trükkimist korraldama allhanke korras.[5] Seeläbi kärbitakse aastaks 2020 kulusid 100 miljoni krooni võrra.[6]
Logo
Panga ametlik logo on 19. sajandist pärinev Taani vapp, millel on kujutatud Taani, Schleswigi ja Holsteini embleemi. Viimased kaks piirkonda kaotas Taani 1864. aasta Teise Schleswigi sõjaga ja pank on ainus Taani ametiasutus, mis neid embleeme veel kasutab.
Alates 19. sajandi lõpust kannavad panga vermitud mündid südamekujulist rahapaja märki. Enne seda kasutati Taani kuninga Christian V kuningliku krooniga märki.
