1538. aastal avaldas ta portugali tõlke Koguja raamatust, mis polnud väga populaarne. Samal aastal abiellus ta hollandlanna Joana de Hargeniga. 1540. aastal ilmus tema tuntud teos "Fides, religio, moresque Aethiopum" ("Etiooplaste uskumused, usk ja kombed"). Raamat levis kogu Euroopas nii katoliku kui ka protestandi ringkondades ning sellest anti välja uued trükid Pariisis (1541), Leuvenis (1544), Leidenis (1561) ja Kölnis (1574). Autor pälvis ent ka Portugali mõjuvõimsa kardinali Henrique kriitika, kes Portugali inkvisitsioonisuurinkvisiitorina keelustas raamatu kogu kuningriigis. Sama kriitiliselt suhtus teosesse jesuiitide ordu, mille provintsikindral Simão Rodrigues süüdistas Góisi inkvisitsiooni ees luterluses.
1548. aastal nimetati Góis Torre do Tombo (kuningliku arhiivi) "ülemvalvuriks" (Guarda Mor) ning kümme aastat hiljem tegi sama kardinal Enrique talle ülesandeks kirjutada Manuel I valitsusaja kroonika. Töö valmis seitsme aastaga ning sellest sai tema suurteos. Góis avaldas ka Lissaboni linna kirjelduse "Urbis Olisiponis Descriptio" (1554).
1570. aastal algas inkvisitsiooniprotsess taas ning Góis pidi taanduma Batalha kloostrisse. Ta suri veidi hiljem vaba, kuid haigena Alenqueris segastel asjaoludel (oletatavasti mõrva tõttu). Góisil oli kaheksa poega.
Teosed
Legatio Magni Indorum Imperatoris Presbyteri Ioannis ... (Antwerp 1532; uusväljanne: Elizabeth B. Blackburn, "The Legacy of ‘Prester John’", Moreana 4, 1967, 37–98)
Ecclesiastes de Salamam, com algũas annotações neçessarias (Venezia, 1538; uusväljanne T. F. Earle, O Livro de Ecclesiastes, Lisboa, 2002)
Livro de Marco Tullio Ciçeram chamado Catam maior, ou da velhiçe, dedicado a Tito Pomponio Attico (Venezia, 1538)