Linn on oma nime saanud keskaegseltDürnsteini lossilt, millest see kätte paistab. Lossi nimi tuleb saksakeelsetest sõnadest duerr/dürr, mis tähendab "kuiv", ja Stein, mis tähendab "kivi". Loss oli kuiv, sest see asus kaljusel künkal, kõrgel Doonau niisketest tingimustest mäe jalamil ja oli ehitatud kivist. Kaasaegne linn asub lossi ja jõe vahel.
Ajalugu
Dürnsteini on esmakordselt mainitud 1192. aastal, kui Austria hertsog Leopold V hoidis pärast tüli Kolmanda ristisõja ajal linna kohal asuvas lossis vangistuses Inglismaa kuningat Richard I. Richard Lõvisüda oli solvanud Leopold Vooruslikku, heites Akko lahingus tema standardi müüridelt alla, ning hertsog kahtlustas, et kuningas Richard tellis Jeruusalemmas tema nõbu Corrado del Monferrato mõrva. Selle tulemusel pani paavst Coelestinus III Leopoldi kaasristisõdija vangistamise eest kirikuvande alla. Hertsog andis lõpuks kuninga eestkosteõiguse Saksa-Rooma keisrile Heinrich VI-le, kes hoidis Richardit vangistuses Trifelsi lossis.
Dürnsteini lossi hävitasid 1645. aastal peaaegu täielikult Rootsi väed välimarssal Lennart Torstensoni juhtimisel.