César Milstein

César Milstein
Sündinud	8. oktoober 1927 Bahía Blanca, Argentina
Surnud	24. märts 2002 Cambridge, Inglismaa
Alma mater	Cambridge'i ülikool, Buenos Airese ülikool
Abikaasa	Celia Prilleltensky
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	biokeemia
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (1984)

César Milstein^[1] (8. oktoober 1927 – 24. märts 2002) oli Argentina biokeemik.^{[2][3][4][5][6]} Milstein jagas 1984. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda Niels Kaj Jerne ja Georges Jean Franz Köhleriga hübridoomitehnika väljatöötamise eest monoklonaalsete antikehade tootmiseks.^{[7] [8][9][10][11][12]}

Elukäik

Milstein sündis Argentinas Bahía Blanca linnas. Tema vanemad olid Máxima (Vapniarsky) ja Lázaro Milstein.^[13] Ta lõpetas Buenos Airese ülikooli ja sai doktorikraadi biokeemias. Seejärel töötas ta Inglismaal Cambridge'is asuva Meditsiiniuuringute Nõukogu molekulaarbioloogia laboris ning omas topeltkodakondsust Argentinas ja Suurbritannias. 1956. aastal sai ta Sociedad Bioquímica auhinna kineetiliste uuringute eest ensüümi aldehüüddehüdrogenaasiga. 1958. aastal pääses ta Briti Nõukogu rahastusel Cambridge'i ülikooli biokeemia osakonda, et töötada doktorikraadi jaoks Malcolm Dixoni käe all ensüümi fosfoglükomutaasi metallaktiveerimise mehhanismi alal. Selle töö käigus tegi ta koostööd Frederick Sangeriga, kelle rühma ta lühikest aega kuulus.

Karjäär

Suurem osa Milsteini teadlaskarjäärist keskendus antikehade struktuuri ja antikehade mitmekesisuse tekkemehhanismi uurimisele. Selle püüdluse osana töötas ta 1975. aastal Georges Köhleriga välja monoklonaalsete antikehade tootmise hübridoomitehnika – avastus, mida tunnustati 1984. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinnaga. See avastuse mõjul hakati antikehi nii teaduses kui ka meditsiinis laialdaselt kasutama.

Milstein andis olulise panuse monoklonaalsete antikehade tehnoloogia täiustamisse ja arengusse – eriti monoklonaalsete antikehade kasutamisel markerite saamiseks, mis võimaldavad eristada rakutüüpe. Koostöös Claudio Cuelloga aitas Milstein panna aluse monoklonaalsete antikehade kasutamisele sondidena nii neuroloogiliste häirete kui ka paljude teiste haiguste patoloogiliste radade uurimisel. Milsteini ja Cuello töö võimaldas monoklonaalseid antikehi kasutada ka immunopõhiste diagnostiliste testide võimsuse suurendamiseks.^[14]

Milsteini varasemates antikeha uurimistöödes keskenduti nende mitmekesisusele aminohapete tasemel, samuti disulfiidsidemetele, mille abil neid koos hoiti. Osa sellest tööst tegi ta koostöös abikaasa Celiaga. Seejärel suundus tema uurimistööde rõhk antikehi kodeerivale mRNA-le, kus ta suutis esitada esimesed tõendid nende sekreteeritud polüpeptiidide prekursori olemasolu kohta. Hübridoomitehnoloogia väljatöötamine koos nukleiinhapete järjestuse edusammudega võimaldas Milsteinil kindlaks teha muutused, mis toimusid antikehades pärast antigeeniga kohtumist. Ta näitas immunoglobuliin V geenide somaatilise hüpermutatsiooni tähtsust antikeha afiinsuse küpsemisel. Selles protsessis võimaldab immunoglobuliini geenide lokaliseeritud mutatsioon toota paranenud antikehi, mis annavad olulise panuse immuunsusse ja immunoloogilisse mällu. Suur osa tema viimaste aastate tööst käsitles asjaomaseid mutatsiooniprotsesse. Just sel teemal koostas ta ka artiklit vähem kui nädal enne surma.

Milstein ei patenteerinud oma avastusi, kuna ta pidas neid kogu inimkonna intellektuaalseks omandiks.

Tunnustus

Lisaks 1984. aasta Nobeli auhinnale valiti Milstein 1975. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks^[1], ta pälvis 1980. aastal Columbia ülikoolist Louisa Gross Horwitzi auhinna ja võitis 1989. aastal Copley medali. 1993. aastal andis Argentina Konexi fond talle oma riigi viimase kümnendi kõige olulisema teadlasena Diamond Konexi auhinna, mis on üks mainekamaid Argentina kultuuriauhindu.

Isiklikku

Milstein abiellus 1953. aastal Celia Prilleltenskyga.

Milstein suri 24. märtsil 2002 Inglismaal Cambridge'is 74-aastaselt südamehaiguse tagajärjel.

2010. aastal ilmus film "Un fueguito, la historia de César Milstein", mille režissöör Ana Fraile pälvis Argentina filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna. Un fueguito

Viited

1. Neuberger, M. S.; Askonas, B. A. (2005). "Cesar Milstein CH. 8 October 1927 – 24 March 2002: Elected F.R.S. 1974". Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society. 51: 267–289. DOI:10.1098/rsbm.2005.0017.
2. Horenstein, A. L.; Ferrero, E.; Funaro, A.; Crivellin, F.; Said, M. (2002). "César Milstein, scientist (1927–2002)". Journal of Biological Regulators and Homeostatic Agents. 16 (1): 91–92. PMID 12425336.
3. Springer, Timothy A (31.06.2002). "César Milstein, the father of modern immunology". Nature Immunology. 3 (6): 501–3. DOI:10.1038/ni0602-501. PMID 12032559. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
4. Springer, Timothy A (31.05.2002). "Immunology. Retrospective: César Milstein (1927–2002)". Science. 296 (5571): 1253. DOI:10.1126/science.1073325. PMID 12016298.
5. Neuberger, Michael (31.04.2002). "César Milstein (1927–2002)". Current Biology. 12 (9): R308–10. DOI:10.1016/S0960-9822(02)00823-0. PMID 12007427. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
6. Rajewsky, Klaus (31.04.2002). "Obituary: César Milstein (1927–2002)". Nature. 416 (6883): 806. Bibcode:2002Natur.416..806R. DOI:10.1038/416806a. PMID 11976669. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
7. Raju, T N (31.01.2000). "The Nobel chronicles. 1984: Niels Kai Jerne, (1911–94); César Milstein (b 1926); and Georges Jean Franz Köhler (1946–95)". The Lancet. 355 (9197): 75. DOI:10.1016/S0140-6736(05)72025-0. PMID 10615922.
8. Bolhuis, R L; Haaijman J J (detsember 1984). "[Nobel Prizes for immunology 1984 (Niels K. Jerne, Cesar Milstein, George Köhler)]". Nederlands Tijdschrift voor Geneeskunde. 128 (52): 2433–5. PMID 6395024.
9. Kaartinen, M. (1984). "The 1984 Nobel Prize in medicine (Cesar Milstein, George Köhler, Niels Jerne)". Duodecim; Laaketieteellinen Aikakauskirja. 100 (23–24): 1573–1578. PMID 6394268.
10. Onneby, M. (1984). "Immunology in theory and practice. Nils K Jerne shares the Nobel prize in medicine with Georges JF Köhler and Cesar Milstein". Nordisk Medicin. 99 (11): 300, 304. PMID 6393048.
11. The Story of César Milstein and Monoclonal Antibodies on WhatisBiotechnology.org
12. César Milstein archive collection – Churchill Archives Centre finding aid
13. "Archived copy". Originaali arhiivikoopia seisuga 27.02.2014. Vaadatud 09.12.2015.
14. The Story of César Milstein and Monoclonal Antibodies.