Christian oli Taani ja Norra kuninga 1481–1513 ning Rootsi kuninga (Johan II) 1497–1501, Kalmari uniooni valitsenud monarhi Hansu poeg. Aastatel 1506–1512 oli Christian Norra asevalitseja. Ta paistis silma osava riigimehena, kuid oli julma ja iseka iseloomuga ning sageli ka paranoiade küüsis. Peale selle oli tal lihtrahva seast pärinev armuke Dyveke Sigbritsdatter, kelle ema Sigbrit sai tema üle väga suure mõju. Kuningas Hans ei olnud sellega rahul ning peksis korduvalt oma juba täiskasvanud poega. See aga midagi ei muutnud.
Taani riik 16. sajandil. Abraham Orteliuse "Theatrum Orbis Terrarum", 1570
Peagi otsustas Christian ka Rootsi taas Kalmari uniooniga liita. Viimased 20 aastat olid seal valitsenud regendid, kes valitsesid Taani kuningast sõltumatult. Kuningas Hans oli neljaks aastaks (1497–1501) Rootsi troonile saanud, kuid peale seda olid taanlaste katsed rootslasi endale allutada ebaõnnestunud. Christianil õnnestus 1520. aastal regent Sten Sture nooremat otsustavalt võita ja Rootsi allutada. Novembris vandusid Rootsi seisused talle truudust, kuid paranoilisele monarhile polnud sellest küllalt. Et vastupanu lämmatada, lasi ta korraldada Stockholmi veresauna, kus hukati kümneid, Christianile truudust vandunud, kuid iseseisvust pooldavaid rootsi aadlikke. Selle eest sai Christian endale hüüdnimeks Kristian Türann. 1521. aasta suvel hakkasid rootslased eesotsas Gustav Eriksson Vasaga mässama ning kukutasid Christiani Rootsi troonilt. Peagi levis rahulolematus ka Taanisse ning seejärel vallandus sõda Hansaga.
1523. aastal algas Jüütimaal mäss ning kuningaks kuulutati Christiani onu Frederik I nime all. Christian lahkus Hollandisse, kus astus koos perega luteri usku. See teda keiser Karli silmis usaldusväärsemaks ei teinud ning peagi pidi ta katoliiklusse naasma.
Lootes Saksa-Rooma keisriKarl V toetusele, püüdis Christian 1531. aastal taas Taani ja Norra troonile tõusta. Kuid tema laevastik paisati tormis laiali ning Norrast kaugemale ei õnnestunud tal jõuda. Frederik I-ga liitus tema vastu ka Rootsi kuningas (1523–1560) Gustav Vasa, kes kartis, et kui Christian II võimule naaseb, võidakse Kalmari unioon taastada. 1532 pidigi Christian Oslos alistuma ning tema onu pani ta vangi. Esialgu hoiti teda Sønderborgi lossis, alates 1549. aastast aga Kalundborgis. 1536. aastal Krahvisõja ajal plaaniti Christianit uuesti võimule aidata, kuid see kava nurjus Gustav Vasa vahelesegamise ja Lübeckis toimunud võimuvahetuse tõttu.
Christian suri 1559. aasta 25. jaanuaril. Kuningas Frederik II lasi ta austusavalduste saatel maha matta.
_-_Bildnis_Christians_II.,_K%C3%B6nig_von_D%C3%A4nemark_(MbK,_Leipzig).jpg)
_-_Isabella_of_Austria_(1501-1526)_-_RCIN_403466_-_Royal_Collection.jpg)
