Christfried Voldemar Anton Assmuth (15. september 1882 Tallinn – 27. juuni 1945 Brandenburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.
Ta sai Haibas koduõpetust, seejärel õppis ta Schmiedti erakoolis ja Jukumi koolis Tallinnas ning lõpetas Peterburis Wiedemanni Eragümnaasiumi. Aastatel 1902–1905 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, seejärel läks üle Königsbergi Ülikooli arstiteaduskonda ja lõpetas aastal 1908 Tübingeni Ülikooli arstiteaduskonna arstiastmega. Samal aastal kaitses ta ka Tübingeni Ülikooli juures doktoriväitekirja teemal "Über primäres Chorionepithelioma des Ovariums" ja sai dr. med. kraadi. Naasnud Venemaale, pidi ta aastal 1909 kordama arstieksameid Harkovi Ülikoolis.
Aasta 1909 esimesel poolel oli ta Tallinnas Diakonisside Asutise haigla assistent, kuid sama aasta lõpus asus ta tööle Sindi Kalevivabriku arstina, kus töötas aastani 1911. Aastatel 1911–1922 oli ta jaoskonnaarst Hallistes ja Karksis, osaledes aastatel 1914–1918 esimeses maailmasõjas. Aastatel 1922–1923 täiendas ta end Saksamaal professor Karl Schlossmanni juures Düsseldorfis lastehaiguste alal ja professor Kösserathi juures sisehaiguste alal. Aastal 1923 asus ta tööle Port Kunda tsemendivabriku arstina. Ta oli Eestimaa Arstide Abistamise Seltsi liige ja kuni aastani 1933 selle revisjonikomisjoni liige. Lisaks oli ta aastatel 1923–1933 Tallinna Tegelike Arstide Seltsi liige ja juhatuse liige laekahoidjana.
Aastal 1939 repatrieerus ta koos abikaasaga Saksamaale. Seal astus ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke ja töötas arstina idarindel, taganedes koos armeega Saksamaale.
Ta langes 27. juunil 1945 granaadikillu läbi Brandenburgis ja on maetud sealsele vennaskalmistule.
Isiklikku
Tema isa Alexander Carl Woldemar Assmuth oli Harju-Risti ja Tallinna Jaani koguduse II pihtkonna õpetaja, vanaisa Eduard Johann Assmuth oli Torma Maarja koguduse õpetaja. Teine vanaisa Adolf Ferdinand Haller oli arst.
Kirjandus
