Carl Hunnius (6. november 1856 Narva – 2. veebruar 1931 Tartu) oli baltisaksa luuletaja ja teoloog, organist, harrastushelilooja ja muusikakriitik.
Ta lõpetas Narvas kirikukooli, seejärel Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis aastatel 1876–1882 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Vändra Martini koguduses (Ernst Johann Georg Sokolowsky juures). Ordineeriti 2. jaanuaril / 14. jaanuaril 1883 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1883–1885 Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja ja usuõpetuse õpetaja. Aastatel 1886–1887 oli ta Jelgavas usuõpetuse õpetaja. Aastatel 1887–1894 elas ta Saksamaal ja töötas mitmes kohas[1].
1902. aastast elas ta Tartus. Andis välja baltisaksa koduraamatut "Heimatstimmen. Ein baltisches Jahrbuch mit Illustrationen" (1904–1912). Oli Tartu saksa lehe kontserdiarvustaja. Tegi kaastööd ka Postimehele.[2]
Teosed
Luulekogud:
Isiklikku
Tema õde Monika Hunnius oli baltisaksa laulja, lauluõpetaja ja kirjanik, nende isa Konstantin Hunnius oli Narva Johannese koguduse õpetaja.
Esivanemad
Viited
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann.
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Musik. Wedemark-Elze : Hirschheydt, 2002
Välislingid
