Carl Gustaf Wrangel

Carl Gustaf Wrangel, Matthäus Meriani maal, 1662

Carl Gustaf Wrangel, David Klöcker Ehrenstrahli maal, 1652

Krahv Carl Gustaf Wrangel af Salmis^[1] (23. detsember 1613 Uppsala lähedal – 25. juuni 1676 Rügen) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane.

Ta oli Salmise (Käkisalmi lääni Salmi ja Suistamo pogosti krahvkond) ja 1665. aastast Blekinges asunud Sölvesborgi (Sylvisburg, Sölfnitzborg, Silfwitzborg^[2]) krahv; Lindebergi ja Ludenhofi (Luua mõis) vabahärra; Skoklosteri, Bremervörde, (de), Wrangelsburgi (de), Spyckeri (de), Räpina, Ekebyhovi (sv), Gripenbergi (sv) ja Rostorpi härra.^{[3] [4]} Rootsi rüütelkonna aadlimatriklisse kantud nr 13 all^[5].

Carl Gustaf Wrangel sündis Herman Wrangeli ja Margareta Gripi pojana.

Juba 1633 rittmeistrina näitas ta üles vaprust Kolmekümneaastases sõjas. 1636 teenis ta juba kolonelina ja 1638 kindralmajorina. 1644 juhatas ta Rootsi laevastikku, mis lõi 23. oktoobril Fehmarni all taanlasi. 1646 naasis ta Saksamaale juba feldmarssalina ja võttis Lennart Torstensoni käest üle sealsete Rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta Kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja Turenne'i juhtimisel marssisid Rootsi ja Prantsusmaa liitlasväed Baierisse ja Württembergi.

Teise Põhjasõjas 1656 juhatas ta koos Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmiga Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid Varssavi lahingus. Taani-Rootsi sõjas (1657–1658) 1657 vallutas ta Jüütimaa ning 1658 viis oma väed üle jää Taani saartele ja vallutas Kronborgi. 1657 määrati ta riigiadmiraliks ja 1664 riigimarssaliks ning ta kuulus riiginõukokku Karl XI alaealisuse ajal. Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: ta juhtis oma halva tervise tõttu Brandenburgi-vastast sõda halvasti ja kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui ta poolvend Wolmar Wrangel oli Fehrbellini lahingus lüüa saanud.

Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta 24.-25. juuli öösel Rügeni saarel ja maeti Skoklosteri kiriku (rootsi Skoklosters kyrka) kooriruumi.^[6]

Talle kuulus Skoklosteri loss, mis asub Mälareni järve ääres Stockholmi ja Uppsala vahel ja ka Vestfaali rahu eest 3. juulil 1649 kuninganna Kristiina kingitud valdused Rügeni saare Jasmundi poolsaarel: Spyckeri loss (Schloss Spycker), Ruschvitz, Polkvitz, Wostevitz ja Klein Jasmund.^[7]

Perekond

Krahvinna Anna Margareta Wrangeli portree, Anselm van Hulle maal 1648

Carl Gustaf Wrangel abiellus 1. juunil 1640 Erfurdis Anna Margareta von Haugwitziga, kes oli Calbe rüütlimõisa (saksa Rittergut Calbe) pärija Balthasar Joachim von Haugwitzi ja Sofia von Weltheimi tütar. Ta sai 14 last, neist viis said täiskasvanuks.

• Margareta Juliana (1642–1701), aastast 1660 riiginõuniku ja admirali krahv Nils Brahe abikaasa
• Carl Philipp (1648–1668 London), lipnik
• Eleonora Sofia (1651–1687), aastast 1687 maanõuniku ja ratsaväeoobersti, parun Ernst Ludwig von Putbusi (surnud 1702 Kuramaal) abikaasa
• Polydora Christiana (1655–1675), aastast 1673 kindralleitnant krahv Leonard Johan Wittenbergi abikaasa, kes oli Wrangelli sõjakaaslase Arvid Wittenbergi poeg
• Augusta Aurora (1658–1699)

Teised lapsed, Hannibal Gustaf (1641–1646), Carl Henrik (surn. 1643), Margareta Barbara (1643–), Akilles (surn. 1648/49), Augustus Gideon (surn.1648/49), Charlotta Emilia (1652–1657), Christina (1654–1657), Herman (1661) ja Anna Lovisa (1664) surid kõik noorelt.

Sugupuu

Krahv Carl Gustaf Wrangel	Herman Wrangel (1587–1643)	Hans von Wrangel (surnud 1593)	Hermann Wrangell (Elistvere)
			Adelheid Uexküll[8] (Riisipere)
		Barbara von Anrep (surnud 1628)	Hermann Anrep (Ingliste)
			Margareta Rosen (Augstroze-Alu)
	Margareta Grip (1586–1624)	Vabahärra Mauritz Grip (1547–1591)	Vabahärra Birger Nilsson Grip (surnud 1565)
			Brita Brahe (Margareta Eriksdotter (Vasa) tütar)
		Krahvinna Edla Lewenkopf (1552–1586)	Krahv Sten Eriksson Leijonhufvud (1518–1568)
			Krahvinna Ebba Månsdotter (Lilliehöök) (1529–1609)

Viited

1. "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 12–13".
2. Johannes Vultejus: "...höghwälborne herren, herr Carl Gustaf Wrangel, grefwe til Silfwitzborg, frijherre til Lindeberg och Lydenhoff, herre till Skogklöster, Bremer Vörden, Wrangelsborg, Spijker, Rapin, Ekebijhoff och Grijpenberg. : ... bleff hållen uthi Stockholm och Kongl. Riddare Kyrckia åhret 1680 the 21 september" / aff Johanne Vultejo. Past. Ridderhol. – Stockholm : Eberdt, Johann Georg, 1681 karlskrona.se^{[alaline kõdulink]}
3. Ivo Asmus, Heiko Droste, Jens E. Olesen, Helmut Backhaus: Gemeinsame Bekannte: Schweden und Deutschland in der Frühen Neuzeit, LIT Verlag Berlin-Hamburg-Münster, 2003 lk.195 ISBN 3825871509
4. Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk.86
5. Wrangel af Salmis nr 13, www.adelsvapen.com
6. Henry von Baensch, Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Nach Urkunden und Tageb chern bearbeitet. Hälfte 1, Elibron Classics: Adamant Media Corporation, lk.192 ISBN 142124750X
7. Ivo Asmus, Heiko Droste, Jens E. Olesen, Helmut Backhaus: Gemeinsame Bekannte: Schweden und Deutschland in der Frühen Neuzeit, LIT Verlag Berlin-Hamburg-Münster, 2003 lk.203 ISBN 3825871509
8. Adelheid Uexkülli isa oli Johann von Uexküll, Riisipere mõisnik, kes 1535. aastal Tallinna raekohtu otsusel hukati Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel, süüdistatuna oma talupoja, Suurepere Madise, piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises.

Välislingid

• 17. sajandi trükiseid Carl Gustaf Wrangeli kohta Eesti Ajalooarhiivis
• Carl Georg Starbäck, Per Olof Bäckström: Berättelser ur svenska historien, (1885–1886) lk 398–399
• Elulugu (1906), lk.746 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
• Abraham Wuchtersi õlimaal, Stockholmi rahvusmuuseumis
• adelsvapen.com: Grevliga ätten Wrangel af Salmis nr 13 †
• http://www.historiesajten.se/visainfo.asp?id=30