Capitis deminutio maxima (õigusvõime suurim piiramine) tähendas Vana-Rooma õiguses inimese täielikku õigusvõime kaotust. Õigusvõime suurimal piiramisel jäi inimene ilma oma vabadusest.[1] Vabadust on peetud läbi ajaloo inimese kõige kallimaks varaks ja sellest ilma jäämine on millegi väga suure ning olulise kaotamine. Nii oli see ka Roomas, kus capitis deminutio maxima puhul kaotas inimene kõik peale elu – ta jäi ilma vabadusest, perekonnast, senisest positsioonist suguvõsas ja ka oma varandusest.[2]
Arvatakse, et capitis deminutio maxima oli eelastmeks surmanuhtlusele. Vanema õiguse ajal ei olnud võimalik vabale kodanikule surmanuhtlust kohaldada ja selleks, et inimest saaks kuriteo eest karistusena hukata, tuli ta eelnevalt orja seisusse viia.[3]
Klassikalisel ajal oli capitis deminutio maxima võimalik järgmistel viisidel
- sõjavangi langemine;
- naised, kes elasid ilma orja omaniku loata orjaga kokku;
- karistusena tsensusest (rahvaloendusest) kõrvale hoidmise eest.[4]
Justinianuse "Institutsioonide" järgi oli capitis deminutio maxima võimalik järgmistel juhtudel
- orjastamise karistusena kuritegude eest;
- vabakslastu tänamatul käitumisel patrooni suhtes;
- kokkuleppimisel enda orjaks müümisel, et pärast müügist saadud kasu pooleks teha.[5]
Rooma kodanik võis, nagu teisedki, muutuda orjaks, näiteks kui ta oli süüdi mõistetud kuriteos või võetud vangi sõjas. Rooma kodanik, kes suri vangistuses, oli surma hetkel mitte Rooma kodanik, vaid ori. Corneliuse seaduse järgi loeti Rooma kodanik, kes suri vangistuses surnuks juba vangistamise hetkel (Dig. 28.1.12 ja Dig. 49.15.18).[1] Kui Rooma kodanik naasis vangistusest, sai temast otsekohe uuesti Rooma kodanikuks ja tal taastusid kõik õigused, mis ta oli kaotanud õigusvõime piiramisega (Dig. 49.15.16). Ta muutus perekonnapeaks (paterfamilias) oma lastele, omanikuks oma varale jne. Ühesõnaga, temast sai kõigi õigussuhete subjekt, mille vangistamine tema jaoks kustutas.[6]
Dig. 49.15.16 Ulpianus 13 ad sab. Retro creditur in civitate fuisse, qui ab hostibus advenit.[7]
Dig. 49.15.16 Ulpianus 13 ad sab. Kui keegi naaseb vaenlase käest [vangistusest] peetakse teda tagasipöördunuks oma kodakondsuse [järgsetesse õigustesse].[8]
Dig. 28.1.12 Iulianus 42 Dig. Lege cornelia testamenta eorum, qui in hostium potestate decesserint, perinde confirmantur, ac si hi qui ea fecissent in hostium potestatem non pervenissent, et hereditas ex his eodem modo ad unumquemque pertinet.[9]
Dig. 28.1.12 Iulianus 42 Dig. Corneliuse seaduse järgi kinnitatakse nende testamentide kehtivust, kes surid vaenlase võimuses olles nii, nagu nad ei oleks vaenlase võimu alla läinud: ja nende pärand läheb üle neile, kellel on sellele õigus testamendi sätete alusel.[10]
Dig. 49.15.18 Ulpianus 35 ad sab. In omnibus partibus iuris is, qui reversus non est ab hostibus, quasi tunc decessisse videtur, cum captus est.[11]
Dig. 49.15.18 Ulpianus 35 ad sab. Kõigi õigusnormide järgi peetakse seda, kes ei naase vaenlase juurest, vangistamise hetkest alates surnuks.[8]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Sohm, R., The Institutes of Roman Law. Clarendon Press. Oxford 1982. lk 122 (Internetis kättesaadav: https://books.google.ee/books?id=S3sNAwAAQBAJ&pg=PA122&lpg=PA122&dq=%22capitis+deminutio+maxima%22&source=bl&ots=YqT_i1pD8p&sig=ACfU3U2JbiD8mEiWIhQObRTe_P_-fRsJ5Q&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwipjPq5tqTpAhXEwosKHXTcCm84ChDoATAGegQICBAB#v=onepage&q=%22capitis%20deminutio%20maxima%22&f=false, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ Kiirend, K., Magistritöö Capitis Deminutio. Tartu 2012. lk 10 (Internetis kättesaadav: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26150/kiirend_katrin.pdf, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ Ibid, lk 16.
- ↑ Ibid, lk 18-21.
- ↑ Ibid, lk 22.
- ↑ Ibid, lk 122.
- ↑ William L. Carey., Ius Romanum. The Latin Library. Iustiniani Digesta 49.15.16Ulpianus (Internetis kättesaadav: http://www.thelatinlibrary.com/justinian/digest49.shtml, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ 8,0 8,1 Eesti keelde tõlkimisel kasutatud abistavalt S.P. Scott., The Civil Law (Internetis kättesaadav: https://www.constitution.org/sps/sps11.htm, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ William L. Carey., Ius Romanum. The Latin Library. Iustiniani Digesta 28.1.12 Iulianus(Internetis kättesaadav: http://www.thelatinlibrary.com/justinian/digest28.shtml, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ Eesti keelde tõlkimisel kasutatud abistavalt S.P. Scott., The Civil Law (Internetis kättesaadav: https://www.constitution.org/sps/sps06.htm, kasutatud 11.05.2020).
- ↑ William L. Carey., Ius Romanum. The Latin Library. Iustiniani Digesta 49.15.18 Ulpianus.(Internetis kättesaadav: http://www.thelatinlibrary.com/justinian/digest49.shtml, kasutatud 11.05.2020).
