CST-100 Starliner

CST-100 Starliner

Starliner saabumas Rahvusvahelisse Kosmosejaama mais 2022
Tootja	Boeing Defense, Space & Security
Suurus
Pikkus	5,03 m
Läbimõõt	4,56 m
Stardiajalugu
Hetkeseis	kasutuses
Raketistarte	3 seisuga 9.09.2024
Edukaid starte	1
Osaliselt nurjunud starte	2
Esmalend	20. detsember 2019 (mehitamata) 5. juuni 2024 (mehitatud)

Kunstniku kujutis CST-100 Starlinerist kosmoses

CST-100 Starliner (Crew Space Transportation) on Boeingu ja Bigelow Aerospace'i arendatav kosmoselaev, mis osaleb NASA Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programmis. Starlineri peamiseks ülesandeks saavad mehitatud lennud Rahvusvahelisse kosmosejaama^[1] ja erakosmosejaamadesse.

Starliner sarnaneb Lockheed Martini arendatava Orioniga, mida NASA hakkab tulevikus kasutama mehitatud kosmoselendudeks^[2]. Kapsli diameeter on 4,56 meetrit, mis on suurem kui Apollo programmis kasutatud juhtmoodulil, kuid väiksem kui Orionil. CST-100 Starliner mahutab kuni seitse meeskonnaliiget ja võib viibida kosmoses kuni 7 kuud. See on ka taaskasutatav kuni kümnel missioonil. Starliner kasutab stardiks esialgu kanderaketti Atlas V, kuid see võib startida ka Delta IV ja Falcon 9-ga.

Augustis 2018 teatas NASA, et Starlineri esimesse meeskonda kuuluvad NASA astronaudid Eric Boe ja Nicole Aunapu Mann ning Boeingu astronaut Christopher Ferguson.^[3] Jaanuaris 2019 teatas NASA, et tervislikel põhjustel ei osale missioonil Eric Boe ning tema asemel määrati missioonile Michael Fincke.^[4] 2020. aastal loobus mehitatud missioonil osalemisest Ferguson. 2024. aasta juunis startinud mehitatud katselennul ilmnes kosmoselaeval talitlushäireid – laevalt lekkis heeliumi ning kaheksast ahtritõukurist viis katkestasid ISS-ile lähenemisel töö. Orbiidil tekkinud rikete tõttu otsustas NASA, et astronautidega maandumine on liialt riskantne. Starliner maandus ilma meeskonnata White Sandsi kosmosesadamas 7. septembril 2024.

Katselennud

Esimene katselend

Starlineri esimene katselend korraldati reedel 20. detsembril 2019.^[5][6] Pool tundi pärast starti tekkis tehniline probleem, kui Starlineri pardakella ei sünkroonitud kosmosekeskuse missioonikellaga. Pardakella vea tõttu sooritas Starliner oma manöövrid valel ajal ning kulutas kavandatust rohkem kütust.^[7] Lennujuhid otsustasid kosmosejaama minekust loobuda ja kapsel naasis Maale 22. detsembril. Missiooni järel avastati teine tõsisem tarkvaraviga, mille tagajärjel oleks Starlineri teenindusmoodul plaanipärase eraldumise järel ramminud kapslit ning suure tõenäosusega kapslit kahjustanud.

Teine katselend

6. aprillil 2020 teatas Boeing, et korraldab teise mehitamata katselennu. Teine katselend startis 19. mail 2022 ning saabus Rahvusvahelisse Kosmosejaama 22. mail.^[8] Kapsel naasis Maale 25. mail 2022.^[9]

Viited

1. "Boeing Submits Proposal for NASA Commercial Crew Transport System". Boeing. Vaadatud 31. oktoober 2017.
2. "New Boeing Spaceship Targets Commercial Missions". Space.com. Vaadatud 31. oktoober 2017.
3. "These 9 Astronauts Will Fly the 1st Flights on SpaceX and Boeing Spaceships". Space.com. Vaadatud 4. august 2018.
4. "NASA Switches Astronaut on Boeing's 1st Crewed Starliner Spacecraft Test Flight". Space.com. Vaadatud 29. jaanuar 2019.
5. 20. detsember 2019, Boeing StarLiner Orbital flight test, youtube.com
6. 20. detsember 2019, Boeing StarLiner Orbital flight test, youtube.com
7. "Boeingu kosmoselaeval Starliner tekkisid lennul ISS-i probleemid". ERR Uudised. Vaadatud 31. mai 2020.
8. "Boeing Successfully Docks Starliner Capsule With ISS Years After Failed First Try". CNET. Vaadatud 24. oktoober 2022.
9. "Boeing Starliner completes Orbital Flight Test-2 with safe touchdown". CollectSpace. Vaadatud 24. oktoober 2022.