Mõis rajati 1782. aastal, mil Domopole mõisnik Ignacy Benisławski pärandas testamendiga valdused oma kahele vennale Jan Benisławskile ja Bonifacy Benisławskile. Viimane sai mõisa, mida hakati tema nime järgi nimetama Bonifacovaks. Mõis jäi suguvõsa kätte kuni 1920. aastani. Pärast võõrandamist asus mõisas algul haigla, hiljem kasutati häärberit elamuna.[1]
Mõisa suurus
Mõisate võõrandamise ajal 1920. aastal oli selle pindala 262 hektarit.
Mõisaansambel
Bonifacova mõisa peahoone 2019. aastal
Mõisa häärber valmis 1870. aastal, selle projekteeris hilisem Liibavi linnaarhitekt Paul Max Bertschy (1840−1911).[1] Häärber on ühekorruseline punastest tellistest viilkatusega hoone. Selle keskel asub kõrgem ärkel, samuti ilmestavad seda kaaruks ja -aknad. Häärberit kaunistavad tellistest nurgapilastrid ja karniisid.[2] Praegu on see kohaliku kaitse all olev arhitektuurimälestis.[1]
