Birutė elukäigu tkohta on vähe teada. Oletatavasti sündis ta Palanga lähistel. Kroonikate kohaselt oli ta paganlik preestrinna, keda Kęstutis kosimas käis. Birutė keeldus abielust, ent vürst viis seejärel väevõimuga Trakaisse, kus nad abiellusid. Oletatavasti soovis ta selle abieluga tugevdada oma mõjuvõimu paganlikel Žemaitija aladel.[1] Birutėst sai vürsti teine naine.
Birutė surma asjaolud on lahtised. Pärast seda, kui Jogaila tema abikaasa vahistas, suundus ta Bresti, kus ühe kroonika kohaselt ta olevat aastal 1382 uputatud (eeldatavasti vastuseks Vytautase põgenemisele Kreva lossist). Siiski eitas žemaitide delegatsioon Konstanzi kirikukogul kümme aastat pärast neid sündmusi Birutė tapmist. Teise versiooni kohaselt olevat Birutė pärast oma abikaasa suma naasnud Palangasse, kus olevat tegutsenud preestrinnana kuni oma surmani aastal 1389. Selle versiooni kohaselt olevat ta maetud tänapäeva Palanga botaanikaaia territooriumil asuvale Birutė mäele.[2]
Birutė eeldatav matusepaik kujunes paganlikuks pühapaigaks. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud jälgi sealsest hiiepaigast ja observatooriumist. Väidetavalt olevat selle külastamine toonud inimestele head õnne. Aastal 1508 püstitas katoliku kirik Birutė kultusega võitlemiseks mäele Püha Jüri kabeli.[3]
Aastal 1869 rajati leedu rahvusromantiliselt meelestatud inimeste eestvedamisel Birutė mäele uus kabel.[4]
Viited
↑Rowell, S. C. (Spring 1994). "Pious Princesses or Daughters of Belial: Pagan Lithuanian Dynastic Diplomacy, 1279–1423". Medieval Prosopography. 15 (1): 12. ISSN 0198-9405.
