Bioaktiivsus ehk bioloogiline aktiivsus on loodusteadustes (nt mullateaduses, biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas) kasutatav termin, mis viitab aine/ materjali spetsiifilisele toimele või organismide rakkudes toimuvate protsesside tulemile. Bioaktiivsuse mõiste täpne tähendus võib teadusharuti veidi erineda.
Bioaktiivsus jagatakse üldjoontes:
- in vivo bioaktiivsuseks
- in vitro bioaktiivsuseks
Mõiste tähendus eri teadusharudes
Mullateadus
Mullateaduses mõistetakse bioaktiivsusena mullaelustikus aset leidvaid bioloogilisi protsesse, samuti muldadesse lisatavate ainete toimet mullale ning seal elavatele organismidele.
Biokeemia
Bioaktiivsus näitab biokeemias (ja sellega tihedalt seotud teadusharudes) bioaktiivse ühendi on regulatoorset efekti metaboolsetele protsessidele.[1]
Meditsiin
Meditsiinis käsitletakse bioaktiivsusena bioloogilise materjali (nt ensüümide, hormoonide, vitamiinide), ravimi või vaktsiini võimet kutsuda teatud tingimustel esile muutusi koes või elundis; nende võimet katalüüsida teatud protsesse jmt.[2]
Farmakoloogia
Farmakoloogias mõeldakse bioloogilise ehk farmakoloogilise aktiivsuse all ravimi kui kompleksse keemilise ühendi toimeainete mõju elusorganismile. Ravimite toime ja mõju võivad olla nii soovitud, neutraalsed, antagonistlikud kui ka soovimatud (nt kui ravimid kutsuvad esile kõrvaltoimeid või mürgistust).
Viited
- ↑ Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 138, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
- ↑ Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, ISBN 9985-829-55-7
